Ma ei ole ammu kirjutanud ja ega ma ei ole väga kurb ka selle üle. Ma täpselt ei mäletagi, mida ma kõike teinud olen, kui nüüd ma õpin. Ma ütlen ausalt, et viimasel ajal on isegi jube raske kirjutada teksi, mis ei ole loll iba ja panna see kahele leheküljele. Lihtsalt jookseb kinni mõte ja ka kõik muu. Näpud ei tööta, kuigi praegu on kooliasju niivõrd palju, et need peaksid ikka eriti hästi töötama. Näiteks tahab üks õppejõud, et me analüüsiksime premium time etv's. No tore tore. Ja seda tuleb teha 10 lehekülge.
Helen läks ära. Siis Jegor ja Liisi. Ja nüüd härra väike Mihkel. See läheb juba kõik ju päris koledaks. Kes järgmisena? Ma pakuksin, et Teet. Ta läheb kindlasti kuhugi kaugele, et Issi peaks talle palju raha kaasa andma. Aga kuhu? Pakuksin Soomet, sest seal ta tunneks ennast ilusa ja saledana. Ja see oleks ikka päris kaugel ka.
Ma siin mõtlen, et kui ma mõnel õhtul sõidan koju kuskilt. No kust iganes. Näiteks seenelt. No miks mitte seenelt. Tahan seenelt sõita koju ja sõidan. Igal juhul, kui ma sõidan koju, siis ma ei tule enam tihtipeale kõige otsemat teed pidi, sest ma sõidan sealtkaudu, kus võib üks liigelda. Ma ei tahagi teda näha. Absoluutselt mitte, kuid siiski tahaksin, et tema näeks mind. Kuid, mis ma siis teen selle teadmisega, et ta mind näeb. Sõidan uhkelt edasi. Loodan, et ta mõtleb mu peale? Jummalast meeleheitel. Ja seepeale tsiteeriksin ma ühte vana head L*tsimaja liiget, kes ütles, et naised on täpselt nii ilusad, kui meeleheitel on mehed. Siinkohal tervitaksingi kõiki, kes vähemal või rohkemal määral selle LM-iga on seotud. Eriti neid kahte, kes seal niikunii koguaeg resideeruvad ja kellest ma arvan sigahästi ja seda kolmandat, kellele praegu ehitatakse pööningule tuba välja.
Teine fakt, milles ma olen nüüdseks ka täiesti kindel on see, et elu on liiga lühike, et tantsida paksude tüdrukutega. Ja ega ma ei ole õnneks väga tantsinud ka. Kui aus olla, siis ma ei ole viimasel ajal üldse tantsinud. Vähemalt ma ei mäleta, et oleksin.
Tervitan eilset sünnipäevalast ja tea, et me mõtleme Sinu peale tihti:)
Läksin ükspäev peolt koju. Saatsin viisakalt sõbranna ära ja läksin siis teise juurde. Hakkab mulle Californicationit meenutama, mis on muideks sigahea. Ma praegu rohkem saladusi ei avalda, muidu võib veel tuliseks minna seoses sellega, mis on toimunud.
Tuesday, October 27, 2009
Thursday, August 27, 2009
kummikutega kummitus kummitas kummutis
Hakkab jälle see Tallinna aeg läbi saama, aga mis teha. Ja ega ei saa öelda, et ma nüüd terve suve oleks siin veetnud. Parim aeg jäi ikkagi sinna, kus olid mu uued ja veel tähtsam vanad sõbrad. Ma tean kindlalt, et varem ei ole ma ükski suvi niimoodi naernud, nagu see. Mul on isegi kõhulihased vaikselt tagasi tulnud - peaaegu, et isegi ei usu.
Pärnu on Super ja üleüldse kõik on vahva. Viimane mõnus tripp oli muhumaale, kus me ootasime tuult ja läksime alkoholijumalaga tülli. Ja lisaks viis Võikülla armas 3kilomeetrine munakivi tee. Turistidele on see lausa kaardile ära märgitud, et vau 3kilomeetrit munakive. Ja mis see turist siis selle eest saab? Loksub oma 45kohalises bussis 30minutit ühes suunas. Seejärel avastab, et tee sai otsa, bussijuht üritab 20 minutit bussi ümber keerata ja tagasisõit võib alata. Kogemus missugune. Selle pealt võiks hakata ka raha küsima, ning olekski meie majandus päästetud.
Mul on igasuguseid asju, mida ma olen oodanud ja viimasel ajal peaaegu kõigega pikki pükse saanud(kui väljaarvata üks ülitore esmasp. öö) ja ma ei viitsi enam. Palju lihtsam on mitte midagi loota ja oodata, sest siis ei saa vähemalt vastu pükse. Pole ju mõtet poolkõvaks ajada, sest lõpuks vahid ikka oma nina ette ja mõtled, et mis oleks saanud, kui...umbes nagu inimesed, kes vaatavad pornofilme ja kujutavad ennast nendes olevateks sangariteks(ma ausalt ei ole üks neist).
Täiesti uudne kogemus on minule sellel aastal ülikooli minna. Esimest korda juhtub see, et ma ei ole rebane. Uudne kogemus ja uudne ka selles mõttes, et ma ei tea absoluutselt, mida sellelt aastalt oodata ja nagu ma selle sissekande alguses kirjutasin, siis ma proovin enam mitte midagi oodata, et mitte pettuda. Sest siin ei aita enam see, kui on varblane pihus ja tuvi katusel. See ei ole ka enam ükskõik, nagu väljaheide, mis kätte võttes ja nuusutades lõhnab mõlemalt poolt ühtemoodi. Sellel aastal olen ma tõesti korralik ja naudin ülikoolis käimist oma uue ripstikiga ja ma olen kindel, et seeläbi suudan ma ka koolis ennast rohkem kokku võtta ja seal ka kohal käia.
Yours to keep if you want to.H.H.:)
Ja suvi on veel ees..
Pärnu on Super ja üleüldse kõik on vahva. Viimane mõnus tripp oli muhumaale, kus me ootasime tuult ja läksime alkoholijumalaga tülli. Ja lisaks viis Võikülla armas 3kilomeetrine munakivi tee. Turistidele on see lausa kaardile ära märgitud, et vau 3kilomeetrit munakive. Ja mis see turist siis selle eest saab? Loksub oma 45kohalises bussis 30minutit ühes suunas. Seejärel avastab, et tee sai otsa, bussijuht üritab 20 minutit bussi ümber keerata ja tagasisõit võib alata. Kogemus missugune. Selle pealt võiks hakata ka raha küsima, ning olekski meie majandus päästetud.
Mul on igasuguseid asju, mida ma olen oodanud ja viimasel ajal peaaegu kõigega pikki pükse saanud(kui väljaarvata üks ülitore esmasp. öö) ja ma ei viitsi enam. Palju lihtsam on mitte midagi loota ja oodata, sest siis ei saa vähemalt vastu pükse. Pole ju mõtet poolkõvaks ajada, sest lõpuks vahid ikka oma nina ette ja mõtled, et mis oleks saanud, kui...umbes nagu inimesed, kes vaatavad pornofilme ja kujutavad ennast nendes olevateks sangariteks(ma ausalt ei ole üks neist).
Täiesti uudne kogemus on minule sellel aastal ülikooli minna. Esimest korda juhtub see, et ma ei ole rebane. Uudne kogemus ja uudne ka selles mõttes, et ma ei tea absoluutselt, mida sellelt aastalt oodata ja nagu ma selle sissekande alguses kirjutasin, siis ma proovin enam mitte midagi oodata, et mitte pettuda. Sest siin ei aita enam see, kui on varblane pihus ja tuvi katusel. See ei ole ka enam ükskõik, nagu väljaheide, mis kätte võttes ja nuusutades lõhnab mõlemalt poolt ühtemoodi. Sellel aastal olen ma tõesti korralik ja naudin ülikoolis käimist oma uue ripstikiga ja ma olen kindel, et seeläbi suudan ma ka koolis ennast rohkem kokku võtta ja seal ka kohal käia.
Yours to keep if you want to.H.H.:)
Ja suvi on veel ees..
Sunday, August 16, 2009
kitarrkitarrkitarr
12aastane poiss: "Käi vit*u, jobi"
Mina ja Andu Assole: "Käi Tõrvasse, raisk"
Mart Mardisalu: "Ou maailma kõige originaalsemad kutid tulid. Tüdrukud, kelgutama ei taha tulla vää?"
Andres Vaab: "Ou, piffid, suusatama ei tama minna vää?"
"Naistega rääkimine on sama hea, mis koske kusemine." A.V
On üks täiega ilus tüdruk, ta teab ise ka et ta on ilus
Tellisin eile Pärnus taksot. Aisa Hosteli juurde. Kükitasin seal ees oma 15 minutit ja läksin päris närvi. Helistan Taksosse ja räägin alguses rahulikult ja siis see tädi ajas mingit pada, et ma olen vales kohas ja siis ma ütlesin talle natukene pahasti ja panin toru ära Ning helistasin teise taksosse. Vastu võttis aga siiski sama naisterahvas ja küsis, et kas Aisa Hosteli juurde? Vastasin õrnalt, et jah ja panin toru ära. Niikauaks ma olingi bulletproof
Hirmus on siis, kui ärkad laup. hommikul ülesse ja näed, et Su voodi kõrval istub Su ülemus. Sain kiire küsimise peale teada, et ma olen sisse maganud oma 15 mintsa ja ühe liigutusega olin autos.
Kell 2 puhusin 1.68 ja kell 8 täiesti nulli. Naissss
Ma ei viitsi kirjutada
tuli natuke ropp
palun vabandust
Mina ja Andu Assole: "Käi Tõrvasse, raisk"
Mart Mardisalu: "Ou maailma kõige originaalsemad kutid tulid. Tüdrukud, kelgutama ei taha tulla vää?"
Andres Vaab: "Ou, piffid, suusatama ei tama minna vää?"
"Naistega rääkimine on sama hea, mis koske kusemine." A.V
On üks täiega ilus tüdruk, ta teab ise ka et ta on ilus
Tellisin eile Pärnus taksot. Aisa Hosteli juurde. Kükitasin seal ees oma 15 minutit ja läksin päris närvi. Helistan Taksosse ja räägin alguses rahulikult ja siis see tädi ajas mingit pada, et ma olen vales kohas ja siis ma ütlesin talle natukene pahasti ja panin toru ära Ning helistasin teise taksosse. Vastu võttis aga siiski sama naisterahvas ja küsis, et kas Aisa Hosteli juurde? Vastasin õrnalt, et jah ja panin toru ära. Niikauaks ma olingi bulletproof
Hirmus on siis, kui ärkad laup. hommikul ülesse ja näed, et Su voodi kõrval istub Su ülemus. Sain kiire küsimise peale teada, et ma olen sisse maganud oma 15 mintsa ja ühe liigutusega olin autos.
Kell 2 puhusin 1.68 ja kell 8 täiesti nulli. Naissss
Ma ei viitsi kirjutada
tuli natuke ropp
palun vabandust
Sunday, July 12, 2009
saldejums
Ma olen sellel aastal täpselt ühe korra süünud jäätist ja pean tunnistama, et see oli täitsa hea.
Kui teha Pärnus tööd, mis minu jaoks tähendas reede öösel mööda klubisid jauramist, ja Red Bulli joomist(jälle), siis võib olla kindel, et huumorit jätkub hommikuni ja und ei tulegi. Lõhutakse puid, tehakse nalja ja arvatakse, et hotell on 1 km kaugusel, kuigi hiljem tuleb välja, et terve õhtu on jauratud hotelli taga.
Kui võtta kurgijooki(mitte korgijooki, sest kuuldavasti pidi see olema kurjast), mis sisaldab endas veits viina, mingit pikendajat ja kurki, siis selle joomisel pidi olema trikk, et kurki ära ei söö, sest kurk pidi kogu viina endasse imema ja see pidi olema see, mis teeb purju. Kuid miks siis üldse seda jooki osta? Kurk imeb viina endasse ja siis lakud niisama tühja karastusjooki. Muud ei tekigi, kui suur pissihäda. No vähemalt käib vedelik kehast ilusti läbi ja saab olla kindel, et seedimisega on vähemalt kõik korras.
Minu sõber Andres (nimi muudetud) ütles, et enne ei ole mõtet sisse panna, kui tead, et on lootust saada. Loomulikult ta pidas selle all silmas käigu sisse panemist autole ja peateele keeramist.
Mu pärnu hotelli administraator ütles kell pool kaheksa hommikul, kui ma hotelli jõudsin, et naised ei pruugi öösel tagasi jõuda, aga mehed ei pruugi jõuda tagasi üksinda. Pärast seda pakkus ta mulle õhtusööki, millest ma viisakalt keeldusin, kuid hommikusöögiga olin kohe päri. Igaljuhul on Pärnu vinge ja ma jõuan sinna varsti tagasi.
Loodame, et homme saab taevast alla hüpata.
Kui teha Pärnus tööd, mis minu jaoks tähendas reede öösel mööda klubisid jauramist, ja Red Bulli joomist(jälle), siis võib olla kindel, et huumorit jätkub hommikuni ja und ei tulegi. Lõhutakse puid, tehakse nalja ja arvatakse, et hotell on 1 km kaugusel, kuigi hiljem tuleb välja, et terve õhtu on jauratud hotelli taga.
Kui võtta kurgijooki(mitte korgijooki, sest kuuldavasti pidi see olema kurjast), mis sisaldab endas veits viina, mingit pikendajat ja kurki, siis selle joomisel pidi olema trikk, et kurki ära ei söö, sest kurk pidi kogu viina endasse imema ja see pidi olema see, mis teeb purju. Kuid miks siis üldse seda jooki osta? Kurk imeb viina endasse ja siis lakud niisama tühja karastusjooki. Muud ei tekigi, kui suur pissihäda. No vähemalt käib vedelik kehast ilusti läbi ja saab olla kindel, et seedimisega on vähemalt kõik korras.
Minu sõber Andres (nimi muudetud) ütles, et enne ei ole mõtet sisse panna, kui tead, et on lootust saada. Loomulikult ta pidas selle all silmas käigu sisse panemist autole ja peateele keeramist.
Mu pärnu hotelli administraator ütles kell pool kaheksa hommikul, kui ma hotelli jõudsin, et naised ei pruugi öösel tagasi jõuda, aga mehed ei pruugi jõuda tagasi üksinda. Pärast seda pakkus ta mulle õhtusööki, millest ma viisakalt keeldusin, kuid hommikusöögiga olin kohe päri. Igaljuhul on Pärnu vinge ja ma jõuan sinna varsti tagasi.
Loodame, et homme saab taevast alla hüpata.
Thursday, July 2, 2009
Juuli
Ja ma ei pea siin silmas oma endist sõbrannat, vaid midagi mis teeb päeva hoopis säravamaks, kui ükskõik milline tüdruk.
Üleeile oli sõmerpalu motokross. Üliäge, aga mingisugune Red Bulli kaar kukkus 2* rajale ja MX1 sõit tuli katkestada. No mis teha, kui kõigepealt lõi korgid välja ja teinekord andis genekas otsad, aga ikkagi näidatakse näpuga Red Bulli peale, kuigi tõesti me tegime endast kõik oleneva ja sõltuva, et midagi sellist ei juhtuks.
Ma pidin eriti nunnu olema, kui ma olen armunud. Või noh see on pigem selline vasika vaimustus, aga ikkagi, mõte on see mis loeb. Kuid tegelikult las see olla ka niisama. Pidasin targematega plaani ja jõudsin otsusele, et mina enam naiste järgi ei jookse ja vaatan, mis elu ette toob. Homme toob ta Toolse ja Märjamaa ja ma juba hullult ootan seda nädalalõppu, sest eelmine oli juba niivõrd vinge ja saab ainult loota, et see tuleks nüüd vähegi sarnane. Ja varsti näen jälle Krõõta ka:D
On üks hästi ilus tüdruk, ta teab ise ka, et ta on ilus
Totu ei ole loll: Sõber Tõnis arvas, et peaks Bulgaariasse sõitma. No on ilus pühapäev ja ta on juba valmis minema. Lennuk läheb Riiast. Ja nüüd tõestus, et totu ei ole loll. Tõnisel on kõik asjad pakitud ja ta on valmis minema, kui igaksjuhuks vaatab üle lennuki kuupäevad ja avastab, et mitte 28. juuni vaid hoopis 2. juuli. Totu ei ole loll.
Totu on loll: Teise sõbraga sõitsime Pärnust tagasi ja ta magab. Järsku röhitseb ja sülitab. Auto aken oli kinni ja ta pani mõnusa liraka klaasile. Totu on loll
Üleeile oli sõmerpalu motokross. Üliäge, aga mingisugune Red Bulli kaar kukkus 2* rajale ja MX1 sõit tuli katkestada. No mis teha, kui kõigepealt lõi korgid välja ja teinekord andis genekas otsad, aga ikkagi näidatakse näpuga Red Bulli peale, kuigi tõesti me tegime endast kõik oleneva ja sõltuva, et midagi sellist ei juhtuks.
Ma pidin eriti nunnu olema, kui ma olen armunud. Või noh see on pigem selline vasika vaimustus, aga ikkagi, mõte on see mis loeb. Kuid tegelikult las see olla ka niisama. Pidasin targematega plaani ja jõudsin otsusele, et mina enam naiste järgi ei jookse ja vaatan, mis elu ette toob. Homme toob ta Toolse ja Märjamaa ja ma juba hullult ootan seda nädalalõppu, sest eelmine oli juba niivõrd vinge ja saab ainult loota, et see tuleks nüüd vähegi sarnane. Ja varsti näen jälle Krõõta ka:D
On üks hästi ilus tüdruk, ta teab ise ka, et ta on ilus
Totu ei ole loll: Sõber Tõnis arvas, et peaks Bulgaariasse sõitma. No on ilus pühapäev ja ta on juba valmis minema. Lennuk läheb Riiast. Ja nüüd tõestus, et totu ei ole loll. Tõnisel on kõik asjad pakitud ja ta on valmis minema, kui igaksjuhuks vaatab üle lennuki kuupäevad ja avastab, et mitte 28. juuni vaid hoopis 2. juuli. Totu ei ole loll.
Totu on loll: Teise sõbraga sõitsime Pärnust tagasi ja ta magab. Järsku röhitseb ja sülitab. Auto aken oli kinni ja ta pani mõnusa liraka klaasile. Totu on loll
Tuesday, June 16, 2009
majonees
Kõik mehed pidid olema tegelikult naised. Ehk siis on terve maailm täis lesbisid. Seda ütlesid mulle eile targad tüdrukud. Väga targad ja toredad. Mehed pidid vinguma ja solvuma ja hädaldama. Ma mitte ei tundnud ennast puudutatuna vaid ma tundsin ennast ära. Ega ma ei kipu vastu vaidlema siin ka suurt.
Armumine on üks pers*s värk. Eriti loll on ühepoolne.
Kuskil 3-4 päeva tagasi kuulsin kuidas midagi läks koridoris katki. No kukkus kellelgi maha. Juba häälest oli mõista, et tegu on Hellmanns'i majoneesiga. Kuid tegelikult ma tean seda seepärast, et see kildudeks läinud purk vedeleb seal siiamaani maas. Varsti hakkab elama vist ka. Minul ei ole plaaniski seda ära koristada, sest tegelikult ka peavad teiste järgi koristama ainult koristajad. Niigi on siin suurepärases korterelamus vähe naljakad lood.
Nimelt ei põle trepikojas kunagi tuli. No mulle meeldis valgus vähemalt sama palju, kui pimedus ja siis ma olen sinna lampi ikka vahepeal pannud uusi pirne. Kuid oh seda lugu, need peavad seal vastu umbes nädal-kaks ja siis on need kadunud. Ehk liigub Tartus ringi salapärane pirnivaras. Näen vaimusilmas juba õhtulehe esikaant: "Salapärane pirnivaras tegutseb jälle" või "Kuhu küll kõik pirnid jäid, mis on neist nüüd saanud" või "Pirnike, kes oled Sa?"
Eile öösel peale jauramist sattusin kokku naabrimehega, kellega jaurasime edasi. Tal on kaks last, naine ja armuke. Kõik mis mees ihaldab. Ka ta armuke liitus ühel hetkel meiega ja sõimas meest, et Sa ju lubasid oma naise juurest ära tulla. "Kas ongi nii, et Sa käid ainult mind n*s*i*a* ja see on kõik???" No mina ei osanud küll selle peale mitte miskit kosta. Ega pole minu asi ka.
Täna on loodetavasti mõneks ajaks viimane öö siin mõnusas Tartu pesas, kus naabrid karjuvad, tädikesed piiluvad akendelt ja voodis on vedru pepus. Mõnele see meeldib, mulle mitte. Anaalkaristus ei ole see, mida siin voodis saada soovin. Lõpuks koju..
Miks mina võin inimesele rääkida mingeid asju ja tema mulle mitte? Ma nagu ei tahagi seda kuulda. Või mitte nagu vaid ei tahagi, aga samas ise räägin täpselt samu asju talle. Järelikult olen ma lihtsalt väga suur ego. Ma pean plaani, kuidas sellest kõigest vabaneda, aga praegu veel häid mõtteid pole. Kohe üldse mitte ei ole. Mõtlen edasi.
Armumine on üks pers*s värk. Eriti loll on ühepoolne.
Kuskil 3-4 päeva tagasi kuulsin kuidas midagi läks koridoris katki. No kukkus kellelgi maha. Juba häälest oli mõista, et tegu on Hellmanns'i majoneesiga. Kuid tegelikult ma tean seda seepärast, et see kildudeks läinud purk vedeleb seal siiamaani maas. Varsti hakkab elama vist ka. Minul ei ole plaaniski seda ära koristada, sest tegelikult ka peavad teiste järgi koristama ainult koristajad. Niigi on siin suurepärases korterelamus vähe naljakad lood.
Nimelt ei põle trepikojas kunagi tuli. No mulle meeldis valgus vähemalt sama palju, kui pimedus ja siis ma olen sinna lampi ikka vahepeal pannud uusi pirne. Kuid oh seda lugu, need peavad seal vastu umbes nädal-kaks ja siis on need kadunud. Ehk liigub Tartus ringi salapärane pirnivaras. Näen vaimusilmas juba õhtulehe esikaant: "Salapärane pirnivaras tegutseb jälle" või "Kuhu küll kõik pirnid jäid, mis on neist nüüd saanud" või "Pirnike, kes oled Sa?"
Eile öösel peale jauramist sattusin kokku naabrimehega, kellega jaurasime edasi. Tal on kaks last, naine ja armuke. Kõik mis mees ihaldab. Ka ta armuke liitus ühel hetkel meiega ja sõimas meest, et Sa ju lubasid oma naise juurest ära tulla. "Kas ongi nii, et Sa käid ainult mind n*s*i*a* ja see on kõik???" No mina ei osanud küll selle peale mitte miskit kosta. Ega pole minu asi ka.
Täna on loodetavasti mõneks ajaks viimane öö siin mõnusas Tartu pesas, kus naabrid karjuvad, tädikesed piiluvad akendelt ja voodis on vedru pepus. Mõnele see meeldib, mulle mitte. Anaalkaristus ei ole see, mida siin voodis saada soovin. Lõpuks koju..
Miks mina võin inimesele rääkida mingeid asju ja tema mulle mitte? Ma nagu ei tahagi seda kuulda. Või mitte nagu vaid ei tahagi, aga samas ise räägin täpselt samu asju talle. Järelikult olen ma lihtsalt väga suur ego. Ma pean plaani, kuidas sellest kõigest vabaneda, aga praegu veel häid mõtteid pole. Kohe üldse mitte ei ole. Mõtlen edasi.
Saturday, June 13, 2009
oma peegel on Sulle..
Tegelikult on see, et ärkad, kus ärkad ja siis, millal tahad ärgata. Soovitatavalt hästi vara, kuna siis ei liigu veel palju inimesi linnas ringi, teised magavad ja kui sajab vihma, siis on eriti nunnu.
Naljakas on see, kui ei usuta, et mind on kaks tükki. No ütleme ausalt, et see teine pool on lihtsalt täpselt samasugune. Ta on jummala äge, aga natuke totu. Me suhtume asjadesse ka suhteliselt samamoodi. Teeme pulli ja väga ei kahetse. Näiteks ühel päeval, kui me käisime klubitamas, siis mina väsisin maru varakult jälle ära ja tahtsin koju minna. Aga ei, selle asemel, et võtta takso hakkasin ma jalutama. Ma pean ütlema, et Tallinn ei ole mingi Tartu, kus 25 mintsaga ikka vabalt koju jõuad. Ta on ikka märksa suurem. No esimest korda ma kahetsesin enda otsust kino kosmose juures, kui olin oma 10 minutit juba jalutanud. Kuid siis ma mõtlesin, et ma olen ikkagi ju MEES ja viin enda alustatu lõpuni. Ja koju ma jõudsingi pärast umbes täpselt kahte tundi jalutamist. Kindlasti pean ka mainima, et siis pidin jõle kiiresti vetsu jooksma. Aga sain täiesti kaineks. Siiski ma enam teist korda seda ei teeks ja pigem pean hommikul (rahvakalendrisse märgitud liikuva pühana) Pohmamaarjapäeva, kui ennast liigutamisega piinan. Keda ma petan, ei ole ma mingi spordi poiss:D
No venna mul mõtles ka, et jalutab koju. Kosmose juures sai aru, et kurat ei ole hea mõte. Leidis endale sõbra ja läks sinna magama.
Ühesõnaga on tema ka jummala totakas.
Maxima on nii vinge pood. Mul tekkis täna hirmus mahla isu ja mõtlesin, et võtaks siis juba karbi komme ka. No puhtalt viisakusest. No ja sealne järjekord ei ole lihtsalt kirjeldatav. 16 kassat, millest 2 töötab. Ei ole normaalne. Igaljuhul mõlemas järjekorras umbes 20 inimest ja ma tõesti ei viitsinud oodata. Läksin siis väravatest läbi ja mingisugune turvamees lendas minu juurde ja kutsus mu endaga kaasa oma ruumi. Ma olin suhteliselt jahmunud. Küsib mu käest siis, et miks ma poes niimoodi ringi vaatasin ja kokkuvõttes nagu midagi ei osnud. Ma hakkasin täiega naerma ja proovisin talle selgeks teha, et johhaidii ega ma ju midagi ei võtnud ja et need järjekorrad on haiged ja et mida te mind siin varguses süüdistate. Ta ütles selle peale ainult seda, et ta teab mind küll ta on mind siin poes varemgi näinud, et ma käivat seal tihti.
No selle peale ei osand ma enam suurt miskit kosta. Ütlesin talle, et see on mu kodupood ja tõesti ainult üle tee tulla. Ja siis lisasin, et ta enam ei muretseks, et ma rohkem sinna poodi oma nägu ei näita.
Naljakas on see, kui ei usuta, et mind on kaks tükki. No ütleme ausalt, et see teine pool on lihtsalt täpselt samasugune. Ta on jummala äge, aga natuke totu. Me suhtume asjadesse ka suhteliselt samamoodi. Teeme pulli ja väga ei kahetse. Näiteks ühel päeval, kui me käisime klubitamas, siis mina väsisin maru varakult jälle ära ja tahtsin koju minna. Aga ei, selle asemel, et võtta takso hakkasin ma jalutama. Ma pean ütlema, et Tallinn ei ole mingi Tartu, kus 25 mintsaga ikka vabalt koju jõuad. Ta on ikka märksa suurem. No esimest korda ma kahetsesin enda otsust kino kosmose juures, kui olin oma 10 minutit juba jalutanud. Kuid siis ma mõtlesin, et ma olen ikkagi ju MEES ja viin enda alustatu lõpuni. Ja koju ma jõudsingi pärast umbes täpselt kahte tundi jalutamist. Kindlasti pean ka mainima, et siis pidin jõle kiiresti vetsu jooksma. Aga sain täiesti kaineks. Siiski ma enam teist korda seda ei teeks ja pigem pean hommikul (rahvakalendrisse märgitud liikuva pühana) Pohmamaarjapäeva, kui ennast liigutamisega piinan. Keda ma petan, ei ole ma mingi spordi poiss:D
No venna mul mõtles ka, et jalutab koju. Kosmose juures sai aru, et kurat ei ole hea mõte. Leidis endale sõbra ja läks sinna magama.
Ühesõnaga on tema ka jummala totakas.
Maxima on nii vinge pood. Mul tekkis täna hirmus mahla isu ja mõtlesin, et võtaks siis juba karbi komme ka. No puhtalt viisakusest. No ja sealne järjekord ei ole lihtsalt kirjeldatav. 16 kassat, millest 2 töötab. Ei ole normaalne. Igaljuhul mõlemas järjekorras umbes 20 inimest ja ma tõesti ei viitsinud oodata. Läksin siis väravatest läbi ja mingisugune turvamees lendas minu juurde ja kutsus mu endaga kaasa oma ruumi. Ma olin suhteliselt jahmunud. Küsib mu käest siis, et miks ma poes niimoodi ringi vaatasin ja kokkuvõttes nagu midagi ei osnud. Ma hakkasin täiega naerma ja proovisin talle selgeks teha, et johhaidii ega ma ju midagi ei võtnud ja et need järjekorrad on haiged ja et mida te mind siin varguses süüdistate. Ta ütles selle peale ainult seda, et ta teab mind küll ta on mind siin poes varemgi näinud, et ma käivat seal tihti.
No selle peale ei osand ma enam suurt miskit kosta. Ütlesin talle, et see on mu kodupood ja tõesti ainult üle tee tulla. Ja siis lisasin, et ta enam ei muretseks, et ma rohkem sinna poodi oma nägu ei näita.
Monday, June 1, 2009
kalevipoeg
Ma mängisin täna kalevipoega. Me tassisime pühajärvel Mari-Liisi juures palke ja võtsime päikest ja ujusime ja mõnulesime. Ülivinge. Lastekaitsepäeval peabki esimese korraliku suvepäeva maha pidama.
Ja kui ei olegi midagi rääkida, siis lihtsalt ei räägigi ja oled niisama. Nautida saab ikkagi. Ega igal päeval ei viitsigi midagi rääkida. Mõnikord piisab lihtsalt ka vaikusest. Ja on ikkagi täitsa tore, teeskled naeru ja naeratad. Ühesõnaga on teesklemine mu üks põhitegevusi.
Ma teesklen magamist, naeru ja kes veel teab mida kõike veel. Saab ju ka teeselda tundeid, (siis veel üks sõna) ja orgasmi. No tegelt ka ma usun, et ka mehed saavad teeselda orgasmi. No olgu ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, pärast mõni, kes veel ei arva saab ka teada, et ma olen jummala pervo.
Ja kui ei olegi midagi rääkida, siis lihtsalt ei räägigi ja oled niisama. Nautida saab ikkagi. Ega igal päeval ei viitsigi midagi rääkida. Mõnikord piisab lihtsalt ka vaikusest. Ja on ikkagi täitsa tore, teeskled naeru ja naeratad. Ühesõnaga on teesklemine mu üks põhitegevusi.
Ma teesklen magamist, naeru ja kes veel teab mida kõike veel. Saab ju ka teeselda tundeid, (siis veel üks sõna) ja orgasmi. No tegelt ka ma usun, et ka mehed saavad teeselda orgasmi. No olgu ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, pärast mõni, kes veel ei arva saab ka teada, et ma olen jummala pervo.
Monday, May 25, 2009
Kui kõik jääb pooleli
Mu viimase aja sissekanded on kõik olnud kergelt tumedas toonis ja erand pole seegi kord. Lihtsalt on tunne, et mu otsused on jummala mööda. Tundub juba endale, et ma hakkan kahetsema seda, mida teen. Kõik tunduvad mu vastu olevat. Ja annavad justkui mõista, et ma mõtlen täiesti valesti.
Ma ise usun küll ja ka loodan, et otsus, mis on tehtud on õige, aga kui juba kahetsen. V-o ei olegi see kahetsus vaid lihtsalt kurbus, sest kui millelegi anda oma süda ja olla selle sees, siis ei saa ju see palju muud olla. Kuid miks on mul ikkagi tunne, et ma kahetsen?
Kui ma näeksin perspektiivi, siis ma käituksin praegu hoopis teisiti. Mul on ka südametunnistus, mis ütleb et ole edasi ja vaata, mis tuleb. Ja mida ma teen edasi? Kust mina tean, see kõik on nii uus. Mul puudub viisaastakuplaan (tervitan Tõnist, kellel see täitub päris hästi) ja mul pole õrna aimugi, mis saama hakkab. Ma ei tahagi sellele mõelda, aga tunnen, et peaks. Üle pika aja puudub mul mingisugunegi enesekindlus ja mingisugunegi nägemus, mis hakkab juhtuma. Ma ootan selgust ja arusaama, aga millal see tuleb, ei tea. Ma hakkasin millestki hoolima täiega ja ei tea, mida ilma selleta teha. RB I love ya.
Ma istusin õues oma trepil, tuli noormees, kes seisis natuke. Hakkas siis sisse minema ja küsis, et kas mul on mure, et ma ei saa sisse. Ju ma jätsin kodutu mulje. Väga paha ja ise olin täitsa kaine. Siis ma hakkasin naerma ja ütlesin, et ei ma elan siin ja passin niisama. Pärast seda rääkisime oma 10 minutit, ning nädala lõpus lähen naabrite juurde pittu:D
Täna ei tule ühtegi nalja. Eriti masendunuks olen muutunud.
Ma ise usun küll ja ka loodan, et otsus, mis on tehtud on õige, aga kui juba kahetsen. V-o ei olegi see kahetsus vaid lihtsalt kurbus, sest kui millelegi anda oma süda ja olla selle sees, siis ei saa ju see palju muud olla. Kuid miks on mul ikkagi tunne, et ma kahetsen?
Kui ma näeksin perspektiivi, siis ma käituksin praegu hoopis teisiti. Mul on ka südametunnistus, mis ütleb et ole edasi ja vaata, mis tuleb. Ja mida ma teen edasi? Kust mina tean, see kõik on nii uus. Mul puudub viisaastakuplaan (tervitan Tõnist, kellel see täitub päris hästi) ja mul pole õrna aimugi, mis saama hakkab. Ma ei tahagi sellele mõelda, aga tunnen, et peaks. Üle pika aja puudub mul mingisugunegi enesekindlus ja mingisugunegi nägemus, mis hakkab juhtuma. Ma ootan selgust ja arusaama, aga millal see tuleb, ei tea. Ma hakkasin millestki hoolima täiega ja ei tea, mida ilma selleta teha. RB I love ya.
Ma istusin õues oma trepil, tuli noormees, kes seisis natuke. Hakkas siis sisse minema ja küsis, et kas mul on mure, et ma ei saa sisse. Ju ma jätsin kodutu mulje. Väga paha ja ise olin täitsa kaine. Siis ma hakkasin naerma ja ütlesin, et ei ma elan siin ja passin niisama. Pärast seda rääkisime oma 10 minutit, ning nädala lõpus lähen naabrite juurde pittu:D
Täna ei tule ühtegi nalja. Eriti masendunuks olen muutunud.
Wednesday, May 20, 2009
Saunalina
Mis meil siin Tartus on peale Pirogovi platsi, Tartu Ülikooli, Aura Veekeskuse, Tartu Ülikooli Raamatukogu(kodu) ja ja rohkem ei tulegi midagi meelde. Ai tuleb küll: Tartu Kaubamaja, Selver(Neid on kusjuures mitu), Rimi(1), Konsum(Neid on ka mitu), R-Kiosk(Neid on kohe mitu-mitu).
Ja mis on Tallinnas: Viru Keskus, Tallinna Kaubamaja, Järve Keskus, RocAlMare, Sikupilli jnejne. Kuid kuhu ma tahan selle jutuga jõuda. Seoses korvpalli finaaliga on tekkinud jälle päevakorda, et Tartu on maakoht. Ärge tulge mulle nalja tegema, kallid tallinnlased on mu esmane mõte, sest tõesti on ju Tartu südames juba märksa suurem kui Tallinn. Tartus on sellised keskused, et ise ka ei usu. Nimelt asub siin suurepärases linnas Raatuse Ärikeskus, mis nagu nimigi ütleb on tõeline ärikeskus. Seal sees asub Comarket, üks kella- ja üks tehnikapood. Lähedal on kaks pangaautomaati ja ka mõlemad sissepääsud on alati avatud, et ühesõnaga tõeline ärikeskus. Tallinnas midagi sellist juba naljalt ei leia, sest Raatuse ärikeskuses on teine korrus ka veel, kus ei ole vist mitte midagi.
Samas vabandan, sest ühe näite põhjal ei saa ju veel lõputuid järeldusi teha. No ärgem siis tehkem. Tartus on Kaubahall. Tõsi KAUBAHALL, see on ju koht, kus on kaupa täiesti jalaga segada. Seal on ka Comarket ja ka üks kellapood. Midagi oli veel, aga ma täpselt ei mäleta, mis see olla võis. No ilmselgelt nime järgi võib öelda, et Kaubamaja kahvatub nende kohtadega võrreldes täiesti. Ta on ju kõigest maja ja tegelikult isegi kõigest kandiline maja. Ta ei suuda ärikeskuse ega kaubahalli vastu saadagi. Ta kahvatub ja järgmine, kelle masu pintslisse pistab on Kaubamaja.
Ma ei tea, palju on mõtet pingutada, kui tekib tunne, et sõprus on ühepoolne? Võiks ju edasi jalutada ja ära unustada. See on umbes nii nagu jalutad mööda tänavat ja tuleb vastu eluhammasrataste vahele jäänud mees. Teretab Sind, tahab paar sõna juttu rääkida ja küsida paari krooni bussipileti raha, ühe suitsu, vahetada paar sõna ja seejärel edasi liikuda. Mida teeme enamjaolt meie? Ei tee temast väljagi, ütleme, et meil on kiire, ära sega. Mina isiklikult kasutasin üks hetk sõnu: "mul on sitt päev, ära tüüta." Sellise ühepoolse sõprusega võib olla täiesti samasugune tunne nagu bomžil, üritad ja üritad sõber olla, aga saad vastu ainult: ei, jaa, midagi, tsau, hästi, tore, ei, ei, ei. Võib-olla ma seepärast nüüd annangi neile mõnikord mõne suitsu või paar krooni, et nad ennast nii üksikuna ei tunneks. Ja seepeale ütles üks nendest, et mägi mäe juurde ei tule kunagi, inimene aga inimese juurde küll.
Ja mis on Tallinnas: Viru Keskus, Tallinna Kaubamaja, Järve Keskus, RocAlMare, Sikupilli jnejne. Kuid kuhu ma tahan selle jutuga jõuda. Seoses korvpalli finaaliga on tekkinud jälle päevakorda, et Tartu on maakoht. Ärge tulge mulle nalja tegema, kallid tallinnlased on mu esmane mõte, sest tõesti on ju Tartu südames juba märksa suurem kui Tallinn. Tartus on sellised keskused, et ise ka ei usu. Nimelt asub siin suurepärases linnas Raatuse Ärikeskus, mis nagu nimigi ütleb on tõeline ärikeskus. Seal sees asub Comarket, üks kella- ja üks tehnikapood. Lähedal on kaks pangaautomaati ja ka mõlemad sissepääsud on alati avatud, et ühesõnaga tõeline ärikeskus. Tallinnas midagi sellist juba naljalt ei leia, sest Raatuse ärikeskuses on teine korrus ka veel, kus ei ole vist mitte midagi.
Samas vabandan, sest ühe näite põhjal ei saa ju veel lõputuid järeldusi teha. No ärgem siis tehkem. Tartus on Kaubahall. Tõsi KAUBAHALL, see on ju koht, kus on kaupa täiesti jalaga segada. Seal on ka Comarket ja ka üks kellapood. Midagi oli veel, aga ma täpselt ei mäleta, mis see olla võis. No ilmselgelt nime järgi võib öelda, et Kaubamaja kahvatub nende kohtadega võrreldes täiesti. Ta on ju kõigest maja ja tegelikult isegi kõigest kandiline maja. Ta ei suuda ärikeskuse ega kaubahalli vastu saadagi. Ta kahvatub ja järgmine, kelle masu pintslisse pistab on Kaubamaja.
Ma ei tea, palju on mõtet pingutada, kui tekib tunne, et sõprus on ühepoolne? Võiks ju edasi jalutada ja ära unustada. See on umbes nii nagu jalutad mööda tänavat ja tuleb vastu eluhammasrataste vahele jäänud mees. Teretab Sind, tahab paar sõna juttu rääkida ja küsida paari krooni bussipileti raha, ühe suitsu, vahetada paar sõna ja seejärel edasi liikuda. Mida teeme enamjaolt meie? Ei tee temast väljagi, ütleme, et meil on kiire, ära sega. Mina isiklikult kasutasin üks hetk sõnu: "mul on sitt päev, ära tüüta." Sellise ühepoolse sõprusega võib olla täiesti samasugune tunne nagu bomžil, üritad ja üritad sõber olla, aga saad vastu ainult: ei, jaa, midagi, tsau, hästi, tore, ei, ei, ei. Võib-olla ma seepärast nüüd annangi neile mõnikord mõne suitsu või paar krooni, et nad ennast nii üksikuna ei tunneks. Ja seepeale ütles üks nendest, et mägi mäe juurde ei tule kunagi, inimene aga inimese juurde küll.
Sunday, May 17, 2009
mida ma tahan?
Ma arvan, et kõigil on tulnud pähe mõte, et mida ma tahan. Seisad poes leti ääres ja mõtled, et tahaks midagi magusat. Midagi, mis tundub eriti hea olevat. Sa ei ole seda varem maitsenud ja otsustad, et ooh proovin täna värskes kalamaksaõlis keedetud maasikakaunistustega pähkli jäätist. Ise oled veel jummala rahul ka. Istud pargi pingile ja teedki jäätise lahti. Võiks ju ette kujutada, et see maitseb justkui sama hästi, kui hommikused pannkoogid(mitte, et ma oleks neid viimase aasta jooksul saanud). Aga ei see maitseb täpselt nagu värskes kalamaksaõlis keedetud maasikakaunistustega pähkli jäätis.
Tagantjärgi mõeldes ei saandki see eriti hea olla, ka esimene amps mitte, aga proovima ju peab. Järgmisel korral olen kindel, et seda solki ma enam ei osta, vaid jään traditsiooniliste kummikommide juurde. Ma ei soovita seda teistel ka teha. Tark õpib ju ikka teiste kogemustest.
Vaimustus on hästi vinge asi. Eile vaimustusid paljud sellest Norra poisist, kes laulis muinasjutust. Aga kust läheb vaimustus üle kinnisideeks? Kust Sa tead, et Sa ei taha enam midagi ja lihtsalt oled niisama? Kust läheb harjumuse piir? Kas kogu selle tsirkusega(Britney Spearsi laul muideks) võib lihtsalt igapäevane elu minna rahulikult edasi, ilma et see segaks mingisuguseid muid suhteid ja vaatevälja? Kas võib ka siin olla tegu enesepettusega?
Kõik ju tahavad olla rõõmsad ja õnnelikud. Kes on õnnelik selle üle, kui saab raamatukogus seksida, kes selle üle kui teisi aidata. Kes selle üle, kui tänaval naeratada ja teha sellega endal ja teistel tuju paremaks. Kes selle üle, kui saab kätte uue Playboy numbri või kui ta avastab, et ta ei olegi maailma kõige õnnetum inimene, vaid naabritel on kuldkalad.
Võõraste inimestega on lihtsam olla viisakas, kui nendega keda armastad, sest võõraid ei pea armastama, aga perekonda peab. Võõraid võid armastada ja tänu sellele ütled ka neile teinekord halvasti. Siis mõtled natuke järele ja avastad, et mida Sa oled teinud. Siis peab jälle vabandust jõle kaua ootama või ei julgegi vabandust paluda. Ei taha. Uhkus ei luba.
Ma olen tald, ma palun koguaeg vabandust, kui saan ise aru, et olen midagi lollisti öelnud. Alati ei saa ka ja siis on palju halvem. Lihtsam oleks mitte suhelda, kui suhelda ja ennast petta.
Jõle diip, ei teagi miks. Ju on täna pühapäev ja pea on pulki täis.
"Kuidas tunne on?"
"Nagu Tampaxil - heas kohas, valel ajal"
Tagantjärgi mõeldes ei saandki see eriti hea olla, ka esimene amps mitte, aga proovima ju peab. Järgmisel korral olen kindel, et seda solki ma enam ei osta, vaid jään traditsiooniliste kummikommide juurde. Ma ei soovita seda teistel ka teha. Tark õpib ju ikka teiste kogemustest.
Vaimustus on hästi vinge asi. Eile vaimustusid paljud sellest Norra poisist, kes laulis muinasjutust. Aga kust läheb vaimustus üle kinnisideeks? Kust Sa tead, et Sa ei taha enam midagi ja lihtsalt oled niisama? Kust läheb harjumuse piir? Kas kogu selle tsirkusega(Britney Spearsi laul muideks) võib lihtsalt igapäevane elu minna rahulikult edasi, ilma et see segaks mingisuguseid muid suhteid ja vaatevälja? Kas võib ka siin olla tegu enesepettusega?
Kõik ju tahavad olla rõõmsad ja õnnelikud. Kes on õnnelik selle üle, kui saab raamatukogus seksida, kes selle üle kui teisi aidata. Kes selle üle, kui tänaval naeratada ja teha sellega endal ja teistel tuju paremaks. Kes selle üle, kui saab kätte uue Playboy numbri või kui ta avastab, et ta ei olegi maailma kõige õnnetum inimene, vaid naabritel on kuldkalad.
Võõraste inimestega on lihtsam olla viisakas, kui nendega keda armastad, sest võõraid ei pea armastama, aga perekonda peab. Võõraid võid armastada ja tänu sellele ütled ka neile teinekord halvasti. Siis mõtled natuke järele ja avastad, et mida Sa oled teinud. Siis peab jälle vabandust jõle kaua ootama või ei julgegi vabandust paluda. Ei taha. Uhkus ei luba.
Ma olen tald, ma palun koguaeg vabandust, kui saan ise aru, et olen midagi lollisti öelnud. Alati ei saa ka ja siis on palju halvem. Lihtsam oleks mitte suhelda, kui suhelda ja ennast petta.
Jõle diip, ei teagi miks. Ju on täna pühapäev ja pea on pulki täis.
"Kuidas tunne on?"
"Nagu Tampaxil - heas kohas, valel ajal"
Sunday, May 10, 2009
igav
Mis on maailma kõige igavam töö?
No võiks ju arvata näiteks, et koristaja olla, ehk puhastus spetsialist. Aga kindlasti mitte, sest koristaja võib maast leida igasugu asju, mis on huvitavamad ja vähem huvitavamad. Tal on vaheldust, ta saab inimestele käru keerata, kui tahab. Näiteks teha põranda märjaks ja libedaks ja silte mitte välja panna ja siis itsitada, kui keegi kukub. Või oma asjad kellelegi poes teele nõnda ette panna, et inimene ei pääse näiteks piimale absoluutselt ligi.
On üks ilus tüdruk ja ta teab ise ka, et ta on ilus.
Või pileti kontrolör, ehk MUPO töötaja. Lähed ja pargid oma ilusa rohelise Bussi keset haljasala ja ootad, millal tuleb tramm. Nu Tartus seda probleemi pole. Igaljuhul, siis saad oma vinge rohelise vesti selga tõmmata ja hullult tähtis välja näha. Vehid oma sauaga ja mõtled, et oled päris politseist ja valad oma viha noorte inimeste peale välja. Eino tegelt ka see ju ajab närvi, et naabrimutikesel on juba ammu digi-TV ja Sina pead siiamaani tavalise antenniga Õnne 13 vaatama. Siis võtadki noored vahele. No eriti magus on veel see, kui saaks naabritädi vahele võtta ja ütled, et ei ma ei saa kahjuks Sind trahvita minema lasta, sest Sul on järelvalve peal.
Tegelikult ongi nii, et ma ei suuda mõelda ühegi igava töö peale.
Mulle meeldib oma korteris käia ringi paljalt. Eino oma kodu ikkagi. Või noh senikaua meeldis kuni ma avastasin, et mul pole kaardinaid ees parasjagu ja naabermajas elavad tädikesed, kelle päevatöö on oma aknast teiste akendesse piiluda. No mis siis teha, kui oled sattunud sellisesse piinlikku situatsiooni? Võiks ju näidata, et see ei koti mind absoluutselt ja rahulikult edasi tšillida. Aga ei, ma avastasin, et on nii juhtunud, et kaardinaid ei ole ees ja kiiresti hüppasin kõhuli ja roomasin tagumisse tuppa, et ennast käbe riidesse panna. Sellest ma õppisin seda, et paljalt mööda tuba liikudes tuleks vähemalt üks käsi vaba hoida.
Lisaks sain ma teada, mis on kaua saladuses hoitud menopausi tähendus. Nimelt pidi see olema muusikaline termin. Nagu taktimõõt või midagi. See pidi välja nägema umbes niimoodi: jooksen-jooksen-samm-samm-jooksen-jooksen-menopaus-jooksen-samm-jooksen-jooksen. Niimoodi tehakse vist seda algkooli lastele selgeks.
No võiks ju arvata näiteks, et koristaja olla, ehk puhastus spetsialist. Aga kindlasti mitte, sest koristaja võib maast leida igasugu asju, mis on huvitavamad ja vähem huvitavamad. Tal on vaheldust, ta saab inimestele käru keerata, kui tahab. Näiteks teha põranda märjaks ja libedaks ja silte mitte välja panna ja siis itsitada, kui keegi kukub. Või oma asjad kellelegi poes teele nõnda ette panna, et inimene ei pääse näiteks piimale absoluutselt ligi.
On üks ilus tüdruk ja ta teab ise ka, et ta on ilus.
Või pileti kontrolör, ehk MUPO töötaja. Lähed ja pargid oma ilusa rohelise Bussi keset haljasala ja ootad, millal tuleb tramm. Nu Tartus seda probleemi pole. Igaljuhul, siis saad oma vinge rohelise vesti selga tõmmata ja hullult tähtis välja näha. Vehid oma sauaga ja mõtled, et oled päris politseist ja valad oma viha noorte inimeste peale välja. Eino tegelt ka see ju ajab närvi, et naabrimutikesel on juba ammu digi-TV ja Sina pead siiamaani tavalise antenniga Õnne 13 vaatama. Siis võtadki noored vahele. No eriti magus on veel see, kui saaks naabritädi vahele võtta ja ütled, et ei ma ei saa kahjuks Sind trahvita minema lasta, sest Sul on järelvalve peal.
Tegelikult ongi nii, et ma ei suuda mõelda ühegi igava töö peale.
Mulle meeldib oma korteris käia ringi paljalt. Eino oma kodu ikkagi. Või noh senikaua meeldis kuni ma avastasin, et mul pole kaardinaid ees parasjagu ja naabermajas elavad tädikesed, kelle päevatöö on oma aknast teiste akendesse piiluda. No mis siis teha, kui oled sattunud sellisesse piinlikku situatsiooni? Võiks ju näidata, et see ei koti mind absoluutselt ja rahulikult edasi tšillida. Aga ei, ma avastasin, et on nii juhtunud, et kaardinaid ei ole ees ja kiiresti hüppasin kõhuli ja roomasin tagumisse tuppa, et ennast käbe riidesse panna. Sellest ma õppisin seda, et paljalt mööda tuba liikudes tuleks vähemalt üks käsi vaba hoida.
Lisaks sain ma teada, mis on kaua saladuses hoitud menopausi tähendus. Nimelt pidi see olema muusikaline termin. Nagu taktimõõt või midagi. See pidi välja nägema umbes niimoodi: jooksen-jooksen-samm-samm-jooksen-jooksen-menopaus-jooksen-samm-jooksen-jooksen. Niimoodi tehakse vist seda algkooli lastele selgeks.
Tuesday, May 5, 2009
eile
Mul oli tarvis eile natukene välja minna. Mitte mingeid rumalusi tegema vaid lihtsalt õhtut nautima. ma olingi just oma maja uksest välja astunud, kui kaks sõpra mulle helistasid ja ütlesid, et viskavad mu ära. Nu eks ma olin ikka nõus, sest kes meist ikka jala käib. Nii ma siis ootasingi Zeppelini ees neid, kui järsku üks roller minu juurde keeras ja selle seljas istusid mu sõbrad, ning ütlesid, et ma lendaks ka peale.
Ma algul natuke põiklesin vastu, et kuidas me kolmekesi niimoodi siin Tartus sõidame, kuid nad ütlesid, et ma pole kunagi varem millelegi risti ette löönud ja seega siis pidingi ma kolmandaks minema. Peab mainima, et kui roller võtab sisse umbes 50 km/h ja selle peal istuvad 3 noormeest kogukaaluga umbes 270 kg, siis esialgne kiirendus on ikka päris aeglane. Aga see selleks. Naljakas oli ikkagi.
Austrias oli ka äge. Kuni afterpartyni, sest algul ma mõtlesin küll, et 300 inimest ja kõigest umbes 10% neist olid tüdrukud, et noh tuleb ikka üks vorstikas. Aga Austerlased mõtlevad ja nad tõid bussidega kohale 300 tüdrukut:D. No vahva ja need tüdrukud on ikka täitsa otsekohesed. "Tere, Sa oled ilus poiss, ma pean seda ütlema" ja ma küll tahtsin vastata, et Sina kahjuks ei ole ilus tüdruk, aga see ei oleks olnud üldse viisakas.
Meil oli seal ka Karlaga (nimi muudetud) hotellis mõnus king size bed ja ilus nunnu südamekujuline peegel wc seinal.
Kuidas ajada suitsetavat tüdrukut närvi? Ta küsib Su käest tuld. Sa süütad välgumihkli(heh naljakas nimemäng), siis ulatad selle tüdruku poole. Küsid, kas tal on sünnipäev ja puhud välgumihkli ära. Seda tuleb teha umbes 10* järjest ja siis võid olla kindel, et see neiu Sinuga enam sellel päeval ei räägi.
Ainult eestlased valaksid austrias purskkaevu seepi ja ootaksid, millal see hakkab vahtu üle ääre ajama.
Ma algul natuke põiklesin vastu, et kuidas me kolmekesi niimoodi siin Tartus sõidame, kuid nad ütlesid, et ma pole kunagi varem millelegi risti ette löönud ja seega siis pidingi ma kolmandaks minema. Peab mainima, et kui roller võtab sisse umbes 50 km/h ja selle peal istuvad 3 noormeest kogukaaluga umbes 270 kg, siis esialgne kiirendus on ikka päris aeglane. Aga see selleks. Naljakas oli ikkagi.
Austrias oli ka äge. Kuni afterpartyni, sest algul ma mõtlesin küll, et 300 inimest ja kõigest umbes 10% neist olid tüdrukud, et noh tuleb ikka üks vorstikas. Aga Austerlased mõtlevad ja nad tõid bussidega kohale 300 tüdrukut:D. No vahva ja need tüdrukud on ikka täitsa otsekohesed. "Tere, Sa oled ilus poiss, ma pean seda ütlema" ja ma küll tahtsin vastata, et Sina kahjuks ei ole ilus tüdruk, aga see ei oleks olnud üldse viisakas.
Meil oli seal ka Karlaga (nimi muudetud) hotellis mõnus king size bed ja ilus nunnu südamekujuline peegel wc seinal.
Kuidas ajada suitsetavat tüdrukut närvi? Ta küsib Su käest tuld. Sa süütad välgumihkli(heh naljakas nimemäng), siis ulatad selle tüdruku poole. Küsid, kas tal on sünnipäev ja puhud välgumihkli ära. Seda tuleb teha umbes 10* järjest ja siis võid olla kindel, et see neiu Sinuga enam sellel päeval ei räägi.
Ainult eestlased valaksid austrias purskkaevu seepi ja ootaksid, millal see hakkab vahtu üle ääre ajama.
Saturday, April 25, 2009
Thursday, April 23, 2009
Kui hea on neljapäev?
Kui öö jääb vahele, siis on neljapäev üleminek kolmapäevast. Ma sain viimati tüdrukult sõnumi siis, kui ma olin purjus. Selle sõnumi sisu oli järgmine: Loll. Lühike, kuid lööv. Sügavmõtteline kuid samas väga pealiskaudne. Igaljuhul point oli praegu selles, et mulle ei saadeta enam sõnumeid üldse:'(. Samas ma just panin oma telefoni kuhugi, kust ma seda enam leida ei suuda.
Ma leppisin ühe tuttavaga kokku, et me kohtume kell 13.13 linnas ja räägime temaga natuke juttu, kuid siis mina ootan ja kell on juba kuskil 13.14 ja teda pole. Eks ma ootasin terve minuti veel ja seejärel helistasin. Ta oli läinud hoopis oma sõbraga jalutama. No ma arvan, et niimoodi teha on päris paha. Ma võrdleksin seda sellega, et hakkavad kevadpäevad ja mul oli kokkulepe, et me oleme seal toetajad, aga Red Bulli(nimi muudetud) asemel võeti üldse Battery(nimi muudetud). Kokkulepped vist ei maksa enam midagi. Isegi siis vist mitte, kui ürituse alguseni on jäänud kõigest 3 päeva.
No olgem ausad. Ma ei mäleta millal ma viimati nii närvis olin nagu täna. Ma tundsin ennast justkui suudlevad tudengid Raekoja platsis. Tühi ja mõttetu. Isegi vett ei lasta mulle peale. Keegi sentidega ka ei loobi. Täitsa nõme. Sellega seonduvalt tuli mul nüüd meelde see, et talvel oli suudlevate tudengite ees mingisugune jääst skulptuur ja inimesed sulatasid sinna sisse münte. Suvel nad loobivad neid münte purskkaevu. Mis nende müntidega tehakse? Kas Tartu linn üritab sellega oma eelarve auke täitsa? Kas tõesti majandus kiusab meid praegu nii hullult, et tuli ka talveks sinna kuju panna, et inimesed oma raha neile annaksid?
Ma ei ole seal ausaltöeldes kunagi näinud neid bomsikesi seal neid münte välja kookimas. Seda ei lastakski neil arvatavasti teha, vaid pistetakse nad kohe pokri. Ma kujutan ette, et aasta lõpuks tuleb sealt päris korralik summa välja. Aga see purskkaev asub avalikus kohas ja järelikult ei peaks Kruuse seda raha endale saama, et oma kassile uus vinge tõukeratas osta vaid igaüks ju võiks selle sealt välja korjata kui tahab. Jõle imelik süsteem. Ma ei mõika enam mitte midagi. Ma võin olla kummipea, aga see ei tähenda, et ma kummist olen.
Terve ilm on ilusaid tüdrukuid täis ja kui juhtub õnn ja rõõm ja ma suudan olla niivõrd tubli, et minna aastaks Venemaale õppima, siis ma võtan sealt endale vene naise ainult tema temperamendi pärast. Ma saan sii teada, mis tunne on see, kui naine peksab meest. No olgu ka Juuli(nimi muudetud) on mind kunagi omalajal jalaga korduvalt kõhtu peksnud, aga seda rohkem nagu nalja pärast:D. Vene naine see ju lööb ja armastab. Tänaval, kui keegi mulle juhtub naeratama, siis läeb ja tirib tal juuksed peast välja. Vot see on tõeline armastus. Ja ju selle armastuse käest enam elusana ära ei pääseks. See jälitaks mind arvatavasti kõikjale. Ka nime muutmine ei aitaks.
Ma ei ole väga ammu maganud, aga uni ongi ju nõrkadele. Samuti ka söömine ja pesemine.
Kalevipojal jääb Soome Sepp külastamata. Ma olen naine, mitte nõudepesumasin. Minul on olümpiale sõiduks raha juba kogutud, poiss on see, kelle pärast muretsen.
Ma leppisin ühe tuttavaga kokku, et me kohtume kell 13.13 linnas ja räägime temaga natuke juttu, kuid siis mina ootan ja kell on juba kuskil 13.14 ja teda pole. Eks ma ootasin terve minuti veel ja seejärel helistasin. Ta oli läinud hoopis oma sõbraga jalutama. No ma arvan, et niimoodi teha on päris paha. Ma võrdleksin seda sellega, et hakkavad kevadpäevad ja mul oli kokkulepe, et me oleme seal toetajad, aga Red Bulli(nimi muudetud) asemel võeti üldse Battery(nimi muudetud). Kokkulepped vist ei maksa enam midagi. Isegi siis vist mitte, kui ürituse alguseni on jäänud kõigest 3 päeva.
No olgem ausad. Ma ei mäleta millal ma viimati nii närvis olin nagu täna. Ma tundsin ennast justkui suudlevad tudengid Raekoja platsis. Tühi ja mõttetu. Isegi vett ei lasta mulle peale. Keegi sentidega ka ei loobi. Täitsa nõme. Sellega seonduvalt tuli mul nüüd meelde see, et talvel oli suudlevate tudengite ees mingisugune jääst skulptuur ja inimesed sulatasid sinna sisse münte. Suvel nad loobivad neid münte purskkaevu. Mis nende müntidega tehakse? Kas Tartu linn üritab sellega oma eelarve auke täitsa? Kas tõesti majandus kiusab meid praegu nii hullult, et tuli ka talveks sinna kuju panna, et inimesed oma raha neile annaksid?
Ma ei ole seal ausaltöeldes kunagi näinud neid bomsikesi seal neid münte välja kookimas. Seda ei lastakski neil arvatavasti teha, vaid pistetakse nad kohe pokri. Ma kujutan ette, et aasta lõpuks tuleb sealt päris korralik summa välja. Aga see purskkaev asub avalikus kohas ja järelikult ei peaks Kruuse seda raha endale saama, et oma kassile uus vinge tõukeratas osta vaid igaüks ju võiks selle sealt välja korjata kui tahab. Jõle imelik süsteem. Ma ei mõika enam mitte midagi. Ma võin olla kummipea, aga see ei tähenda, et ma kummist olen.
Terve ilm on ilusaid tüdrukuid täis ja kui juhtub õnn ja rõõm ja ma suudan olla niivõrd tubli, et minna aastaks Venemaale õppima, siis ma võtan sealt endale vene naise ainult tema temperamendi pärast. Ma saan sii teada, mis tunne on see, kui naine peksab meest. No olgu ka Juuli(nimi muudetud) on mind kunagi omalajal jalaga korduvalt kõhtu peksnud, aga seda rohkem nagu nalja pärast:D. Vene naine see ju lööb ja armastab. Tänaval, kui keegi mulle juhtub naeratama, siis läeb ja tirib tal juuksed peast välja. Vot see on tõeline armastus. Ja ju selle armastuse käest enam elusana ära ei pääseks. See jälitaks mind arvatavasti kõikjale. Ka nime muutmine ei aitaks.
Ma ei ole väga ammu maganud, aga uni ongi ju nõrkadele. Samuti ka söömine ja pesemine.
Kalevipojal jääb Soome Sepp külastamata. Ma olen naine, mitte nõudepesumasin. Minul on olümpiale sõiduks raha juba kogutud, poiss on see, kelle pärast muretsen.
Tuesday, April 21, 2009
Minu ajakiri
Kuidas seda tehakse?
Nagu ütleb juba ajakirja pealkiri, siis on tegu ajakirjaga, mis on otseselt suunatud noortele ja nende seksuaalelule. Ma leian, et see ajakiri oleks praegusel hetkel just seepärast vägagi vajalik, et anda tööd noortele ajakirjanikele just pärast seda, kui ajakiri Stiina on oma pillid kokku pakkinud. Ajakiri näeks välja väga värvikas ja noortesõbralik. Esiküljel võiks olla pilt mõnest armsast loomast, näiteks karust (vihjates Ines Karule), kes oleks pooleldi rõivastatud. Miks nii? Aga just seepärast, et see peibutaks lapsevanemaid seda 1. numbrit ostma. Tegu oleks justkui kerge pettusega, aga seda kõike ainult suuremateks müüginumbriteks. Järgmise kaanel võiks olla juba mõni Bedwettersi poiss, kes räägib kuidas asjad tegelikult käivad.
Väljaandes oleks piltidel suurem osakaal 60-40. See sisaldaks õpetussõnu kogenenumatelt ja igas väljaandes keskendutakse põhiliselt ühele probleemile. Selle põhjusega ei oleks ka ajakiri väga paks, kuid selle eest peaks siiski suhteliselt korraliku hinna välja käima. Umbes 50.- ajakirja eest. Kuid, kuna ma olen kindel, et sellel on noorte seas TOHUTU menu, siisma väga müügi pärast ei muretseks. Ajakiri oleks noortepärane ja vaba, kus vastataks ka vabalt noorte kirjadele.
Kujundus oleks samuti nooruslik ja noortepärane. Teksti näeksin ma jooksmas viltuselt alt vasakult üles paremale ja seda kõike ainult huvitavuse mõttes. Ta oleks esmakordne terves maailmas oma ülesehituse, disaini, huumori ja vabameelsuse poolest. Ma ei nimetaks seda kohe kindlasti mitte noorte Playboy’ks, vaid see oleks siiski ka hariv ajakiri.
Nüüd jõuan ma ka lõpuks nimevalikuni. Eespool on kergelt juba vihjatud sellele, et ma eeldan, et ajakirja hakkavad ostma lapsevanemad ja just seepärast on ka pealkiri selline. Lapsevanem ei pruugigi ju kohe mõista, mida peaks siinkohal nüüd tähendama see: „Kuidas seda teha?“ Ehk mõtleb ta, et last õpetatakse seal kuduma või pannkooke valmistama. Ja kui juhtub, et ta esimesel korral astub õnge, siis ma järgmisel korral ostab võsuke seda juba ise. Hea on selle juures ka see, et pakend on kilest ja lapsevanem ei saaks sinna sisse enne piiluda, kui on juba hilja.
Toimetaja veerg
Tervist kõik noored, kes on väga huvitatud sellest, kuidas seda teha. See ajakiri on mõeldud just Teile. Ta on sama vaba ja rõõmus nagu Teiegi. Selles ajakirjas me anname nõu, kuidas olla veetlevamad, vahvamad ja kuumemad. Kuid sellest kõigest nüüd järgepidid.
Algatuseks ütlen ma vaid ühte ja see on see, et meil ei ole probleeme. Ma peaks ütlema, et meil ei ole veel probleeme, kuid koos teiega armsad lugejad ja niisama piltide vaatajad, me loodame nende probleemideni jõuda. Sest mis elu see on, kui probleeme ei ole.
Igas väljaandes nüüd ja edaspidi puudutan mina ühte päevakorralist probleemi ja proovin sellele omapoolse lahendi anda või vähemalt mõtte. Siiski täna ei hakka ma ühtegi muret lahendama ja täna ei hakka ma moraali lugema. See siin ei ole koht, kus lugeda moraali. Mu kallid tulevased sõbrad. Võtke seda ajakirja, kui vanemat sõpra, kes teile poest kondoome ja alkoholi ostab. Kes räägib teile mis on hea ja kus on hea. Vahepeal isegi seda kuidas on hea.
Meie, mu sõbrad oleme Teile see seksuaalõpetuse tund, mis nüüdseks on koolides ära jäetud. Siin Te ei pea häbenema. Siin te ei pea silmi ära pöörama, kui esitate mõne rumala küsimuse, sest meie arvates ei ole rumalaid küsimusi olemas. Me vastame kõigele. Me peame ennast noorte suhete lipulaevaks ja me ei karda kriitikat. Me ei karda kriitikat koos Teiega armsad lugejad. Sa võid olla siin must või valge, kollane või ilma hammastetta, ole kasvõi omasooihar, aga siin leiad Sa vastuse oma küsimustele ja muredele.
Kuid tõesti nautige seda lugemist ja nautige pilte, ning koos teiega me teeme selle ajakirja veel paremaks ja veel loetavamaks ning juba järgmisel nädalal ilmub uus kirjutis, kus juba vastame teie küsimustele, kuid tänases numbris on siiski rõhk loomadel. Siinkohal saadab meie ettevõte soojad tervitused Ines Karule, Margus Hundile, Laine Jänesele ja Marko Pomerantsile.
Olge terved ja kohtume varsti jälle
Peatoimetaja
Mihkel Tamm
Nagu ütleb juba ajakirja pealkiri, siis on tegu ajakirjaga, mis on otseselt suunatud noortele ja nende seksuaalelule. Ma leian, et see ajakiri oleks praegusel hetkel just seepärast vägagi vajalik, et anda tööd noortele ajakirjanikele just pärast seda, kui ajakiri Stiina on oma pillid kokku pakkinud. Ajakiri näeks välja väga värvikas ja noortesõbralik. Esiküljel võiks olla pilt mõnest armsast loomast, näiteks karust (vihjates Ines Karule), kes oleks pooleldi rõivastatud. Miks nii? Aga just seepärast, et see peibutaks lapsevanemaid seda 1. numbrit ostma. Tegu oleks justkui kerge pettusega, aga seda kõike ainult suuremateks müüginumbriteks. Järgmise kaanel võiks olla juba mõni Bedwettersi poiss, kes räägib kuidas asjad tegelikult käivad.
Väljaandes oleks piltidel suurem osakaal 60-40. See sisaldaks õpetussõnu kogenenumatelt ja igas väljaandes keskendutakse põhiliselt ühele probleemile. Selle põhjusega ei oleks ka ajakiri väga paks, kuid selle eest peaks siiski suhteliselt korraliku hinna välja käima. Umbes 50.- ajakirja eest. Kuid, kuna ma olen kindel, et sellel on noorte seas TOHUTU menu, siisma väga müügi pärast ei muretseks. Ajakiri oleks noortepärane ja vaba, kus vastataks ka vabalt noorte kirjadele.
Kujundus oleks samuti nooruslik ja noortepärane. Teksti näeksin ma jooksmas viltuselt alt vasakult üles paremale ja seda kõike ainult huvitavuse mõttes. Ta oleks esmakordne terves maailmas oma ülesehituse, disaini, huumori ja vabameelsuse poolest. Ma ei nimetaks seda kohe kindlasti mitte noorte Playboy’ks, vaid see oleks siiski ka hariv ajakiri.
Nüüd jõuan ma ka lõpuks nimevalikuni. Eespool on kergelt juba vihjatud sellele, et ma eeldan, et ajakirja hakkavad ostma lapsevanemad ja just seepärast on ka pealkiri selline. Lapsevanem ei pruugigi ju kohe mõista, mida peaks siinkohal nüüd tähendama see: „Kuidas seda teha?“ Ehk mõtleb ta, et last õpetatakse seal kuduma või pannkooke valmistama. Ja kui juhtub, et ta esimesel korral astub õnge, siis ma järgmisel korral ostab võsuke seda juba ise. Hea on selle juures ka see, et pakend on kilest ja lapsevanem ei saaks sinna sisse enne piiluda, kui on juba hilja.
Toimetaja veerg
Tervist kõik noored, kes on väga huvitatud sellest, kuidas seda teha. See ajakiri on mõeldud just Teile. Ta on sama vaba ja rõõmus nagu Teiegi. Selles ajakirjas me anname nõu, kuidas olla veetlevamad, vahvamad ja kuumemad. Kuid sellest kõigest nüüd järgepidid.
Algatuseks ütlen ma vaid ühte ja see on see, et meil ei ole probleeme. Ma peaks ütlema, et meil ei ole veel probleeme, kuid koos teiega armsad lugejad ja niisama piltide vaatajad, me loodame nende probleemideni jõuda. Sest mis elu see on, kui probleeme ei ole.
Igas väljaandes nüüd ja edaspidi puudutan mina ühte päevakorralist probleemi ja proovin sellele omapoolse lahendi anda või vähemalt mõtte. Siiski täna ei hakka ma ühtegi muret lahendama ja täna ei hakka ma moraali lugema. See siin ei ole koht, kus lugeda moraali. Mu kallid tulevased sõbrad. Võtke seda ajakirja, kui vanemat sõpra, kes teile poest kondoome ja alkoholi ostab. Kes räägib teile mis on hea ja kus on hea. Vahepeal isegi seda kuidas on hea.
Meie, mu sõbrad oleme Teile see seksuaalõpetuse tund, mis nüüdseks on koolides ära jäetud. Siin Te ei pea häbenema. Siin te ei pea silmi ära pöörama, kui esitate mõne rumala küsimuse, sest meie arvates ei ole rumalaid küsimusi olemas. Me vastame kõigele. Me peame ennast noorte suhete lipulaevaks ja me ei karda kriitikat. Me ei karda kriitikat koos Teiega armsad lugejad. Sa võid olla siin must või valge, kollane või ilma hammastetta, ole kasvõi omasooihar, aga siin leiad Sa vastuse oma küsimustele ja muredele.
Kuid tõesti nautige seda lugemist ja nautige pilte, ning koos teiega me teeme selle ajakirja veel paremaks ja veel loetavamaks ning juba järgmisel nädalal ilmub uus kirjutis, kus juba vastame teie küsimustele, kuid tänases numbris on siiski rõhk loomadel. Siinkohal saadab meie ettevõte soojad tervitused Ines Karule, Margus Hundile, Laine Jänesele ja Marko Pomerantsile.
Olge terved ja kohtume varsti jälle
Peatoimetaja
Mihkel Tamm
Monday, April 20, 2009
münchen
Ma sain raamatukogult postituse, et mul on 30-päeva raamat tagasi viimata ja aiaiai, saan ata-ata ja pean maksma viivist 2.- päevas. See on muide 2* odavam, kui laenata kargud. Ja vaata kui ebaaus. Kargud on ju niivõrd palju suuremad ja nendega saab igasugust kino ka veel lihtsalt teha. Raamatut saad ainult lugeda. Karkudega on võimalik püüda ju näiteks kala või jäneseid. Ka spordis on nad hirmus kasulikud. Näiteks ilma nendeta ei kujutaks ma odaviskamist ettegi. Ja muidugi muusika. Trummipulkadeks sobivad ideaalselt. Või äärmisel juhul midagi alternatiivsemat. Karkudega saab klubisse minna ja keegi ei vaata Sind imelikult, vaid pigem tuntakse kaasa.
Aga mis raamatust kasu on? Loed ta korra läbi ja on hea. Loed korra veel ja ta on ikka suhteliselt sarnane. Sooja annab ta ka vägagi lühikest aega. Kui raamatuga minna pittu või kalale või jäneseid püüdma, siis Sind naerdakse välja. Järgmisel päeval võid lehest näiteks lugeda: "Totakas peksis raamatuga vett"
Mu sõbranna Krõõt(nimi muudetud), soovitas mul kirjutada artikli üheöösuhetest ülikooli ajal. Ma natuke kogun ennast ja siis teen seda. See võiks ilmuda Tartu Tudengis ja olla umbes 1200 tähemärki pikk. Tegelt ma pakun Pulleritsule, et ta annaks meile sellise kodutöö.
Kui mõelda kaugele tulevikku. No ikka kaugele-kaugele. Kuskil järgmisesse nädalasse, siis hakkava ju tudengite kevadpäevad. Me sõpradega mõtlesime, et kui on Karsumm, siis teeme endid Power Rangersiteks ja kui on Paadiralli, siis võtame siukse laste basseini, millel saab ääred täis puhuda. Tuunime seda sutsu, paneme pampersid jalga ja paneme ajama. Seekord me ei oleks korranud oma eelmise aasta ebaõnnestumist, kus võis sõna otseselt öelda, et me tundsime ennast nagu tampax - heas kohas valel ajal. Õhupallist paat oli küll suurepärane idee ja meile kõigile üllatuseks püsis ta ka suurepäraselt vees, ent aere meil ei olnud ja see tõmbas meile vee kaela.
Vesi kaela on tõmmatud ka tulevasele Paadirallile, sest ma kiman Austriasse paberlennukeid lennutama. wiiiihaaah. www.redbullpaperwings.com
Aga mis raamatust kasu on? Loed ta korra läbi ja on hea. Loed korra veel ja ta on ikka suhteliselt sarnane. Sooja annab ta ka vägagi lühikest aega. Kui raamatuga minna pittu või kalale või jäneseid püüdma, siis Sind naerdakse välja. Järgmisel päeval võid lehest näiteks lugeda: "Totakas peksis raamatuga vett"
Mu sõbranna Krõõt(nimi muudetud), soovitas mul kirjutada artikli üheöösuhetest ülikooli ajal. Ma natuke kogun ennast ja siis teen seda. See võiks ilmuda Tartu Tudengis ja olla umbes 1200 tähemärki pikk. Tegelt ma pakun Pulleritsule, et ta annaks meile sellise kodutöö.
Kui mõelda kaugele tulevikku. No ikka kaugele-kaugele. Kuskil järgmisesse nädalasse, siis hakkava ju tudengite kevadpäevad. Me sõpradega mõtlesime, et kui on Karsumm, siis teeme endid Power Rangersiteks ja kui on Paadiralli, siis võtame siukse laste basseini, millel saab ääred täis puhuda. Tuunime seda sutsu, paneme pampersid jalga ja paneme ajama. Seekord me ei oleks korranud oma eelmise aasta ebaõnnestumist, kus võis sõna otseselt öelda, et me tundsime ennast nagu tampax - heas kohas valel ajal. Õhupallist paat oli küll suurepärane idee ja meile kõigile üllatuseks püsis ta ka suurepäraselt vees, ent aere meil ei olnud ja see tõmbas meile vee kaela.
Vesi kaela on tõmmatud ka tulevasele Paadirallile, sest ma kiman Austriasse paberlennukeid lennutama. wiiiihaaah. www.redbullpaperwings.com
Sunday, April 19, 2009
reis
Ma olin reisil ära, kuid nüüd ma olen tagasi. Ma olin nimelt täiega armunud, aga nagu iga hea asi, siis ka see peab saama ühel päeval otsa. Sellega on mu arvates suhteliselt sama teema nagu näiteks Napoleoni tordiga. Esimesel päeval on ta hullult hea. Ka teisel maitseb veel päris normaalselt. Aga kolmandal hakkab hallitus tekkima, või on keegi teine selle juba ära söönud.
Igaljuhul oli täiega äge reis. V-o isegi reisiks veel, aga me hakkasime hoopis sõbraks. No niivõrd kuivõrd saab pärast siukest nn teemat sõbrad olla. Ta on äge. Paras debiilik nagu ma isegi ja seepärast ma pingutangi, et sellest asjast üle olla ja et huumorit saaks veel kõvasti. Sesmõttes, et palju üldse suudavad poisid tüdrukutega sõbrad olla pärast seda, kui reis on läbi? Ja miks seda vaja on. Märksa lihtsam on ju siis kohe edasi liikuda. Võtad sõpradega napsi, juhtub siukseid teelt kõrvale sattumisi ja ärkad hommikul üles hirmuga, et tunned kellegi jalga enda vastus. Teed siis hästi ettevaatlikult silma lahti(aga ainult ühe ja selle ka poolenisti) ning piilud, mis seal kõrval siis toimub. Sellisel juhul kui märkad blonde juukseid on kõige kavalam keerata vaikselt teine külg ja teeselda magamist.
Pärast endapoolseid meeletuid pingutusi, et kõik õigesti teha, jääb ülejäänu juba teise poole teha. Selleks hetkeks olen mina endast juba tõesti maksimumi andnud ja kui nüüd juhtub nii, et neiu ei saa otsesest vihjest aru ja ei hinda absoluutselt minu pingutusi, siis võib tõesti juhtuda niimoodi, et magamist tuleb teeselda tunde. Oh seda õudust. Endal on veel kõrvulukustav pissihäda ka.
See võib tõesti aidata reisist üle saada. Mingi osa minust aga ei tahagi seda. Mõistus ütleb, et johhaidii see peab nii olema, aga see lihtsalt on. Keda ma petan? Mitte kedagi peale iseenda. Mulle ei meeldi petta, aga ma praegu olen täiesti nõus seda tegema. Ma lihtsalt tunnen, et mul oleks kahju sellest inimesest ilma jääda. Ta ikka võiks mu juures olla, sest see huumor, mida ma olen alates detsembrist kogenud on lihtsalt täiesti kirjeldamatu. Ja ega nali pole olnud ainuke põhjus. Kogu tervik. Kogu laul on miski siuke, mida tahaks nautida veel ja veel. Lõppkokkuvõttes on ju ükskõik, kas ma saan ta ka kaissu võtta või ei, aga ma tahan, et ta oleks mulle olemas ja et me saaksime koos edasi jaurata.
Olgu pihtimus on läbi. Nüüd saab edasi normaalselt minna. Mul on jälle üks mure. Või noh põhimõtteliselt järjekordne kriitikanool Tartu suunas. Häbi kohe tunnistada, sest tegelt olen ma sellesse linna täiega armunud. Aga ma ei mõista mis värk siin on kohati selle sitahaisu ja hulkuvate kassidega. Kiire lahendus. Praegu on majanduslikult ju raske aeg, siis võiks hakata säästukonserve tegema, mida saaks ära anda kopikate eest. Ja oleksime ju ka probleemsetest asjadest kohe priid. Iseasi, kui maitsvad need konservid oleksid, aga aasta 2009 on ju mõttetalgute ja innovatsiooni aasta ja eks ma siis annan ka oma panuse sellesse.
Tegelikult mulle ikkagi meeldivad loomad.
Päikest
Varsti kirjutan jälle
Ausalt
Mulle meeldivad naised, kel kõik vajalikud lisad
Oled Sa lammas või? Suuseksist ei saa rasedaks jääda
Tantsi palju tantsid, kepivennad tulevad ikka nurgast
Igaljuhul oli täiega äge reis. V-o isegi reisiks veel, aga me hakkasime hoopis sõbraks. No niivõrd kuivõrd saab pärast siukest nn teemat sõbrad olla. Ta on äge. Paras debiilik nagu ma isegi ja seepärast ma pingutangi, et sellest asjast üle olla ja et huumorit saaks veel kõvasti. Sesmõttes, et palju üldse suudavad poisid tüdrukutega sõbrad olla pärast seda, kui reis on läbi? Ja miks seda vaja on. Märksa lihtsam on ju siis kohe edasi liikuda. Võtad sõpradega napsi, juhtub siukseid teelt kõrvale sattumisi ja ärkad hommikul üles hirmuga, et tunned kellegi jalga enda vastus. Teed siis hästi ettevaatlikult silma lahti(aga ainult ühe ja selle ka poolenisti) ning piilud, mis seal kõrval siis toimub. Sellisel juhul kui märkad blonde juukseid on kõige kavalam keerata vaikselt teine külg ja teeselda magamist.
Pärast endapoolseid meeletuid pingutusi, et kõik õigesti teha, jääb ülejäänu juba teise poole teha. Selleks hetkeks olen mina endast juba tõesti maksimumi andnud ja kui nüüd juhtub nii, et neiu ei saa otsesest vihjest aru ja ei hinda absoluutselt minu pingutusi, siis võib tõesti juhtuda niimoodi, et magamist tuleb teeselda tunde. Oh seda õudust. Endal on veel kõrvulukustav pissihäda ka.
See võib tõesti aidata reisist üle saada. Mingi osa minust aga ei tahagi seda. Mõistus ütleb, et johhaidii see peab nii olema, aga see lihtsalt on. Keda ma petan? Mitte kedagi peale iseenda. Mulle ei meeldi petta, aga ma praegu olen täiesti nõus seda tegema. Ma lihtsalt tunnen, et mul oleks kahju sellest inimesest ilma jääda. Ta ikka võiks mu juures olla, sest see huumor, mida ma olen alates detsembrist kogenud on lihtsalt täiesti kirjeldamatu. Ja ega nali pole olnud ainuke põhjus. Kogu tervik. Kogu laul on miski siuke, mida tahaks nautida veel ja veel. Lõppkokkuvõttes on ju ükskõik, kas ma saan ta ka kaissu võtta või ei, aga ma tahan, et ta oleks mulle olemas ja et me saaksime koos edasi jaurata.
Olgu pihtimus on läbi. Nüüd saab edasi normaalselt minna. Mul on jälle üks mure. Või noh põhimõtteliselt järjekordne kriitikanool Tartu suunas. Häbi kohe tunnistada, sest tegelt olen ma sellesse linna täiega armunud. Aga ma ei mõista mis värk siin on kohati selle sitahaisu ja hulkuvate kassidega. Kiire lahendus. Praegu on majanduslikult ju raske aeg, siis võiks hakata säästukonserve tegema, mida saaks ära anda kopikate eest. Ja oleksime ju ka probleemsetest asjadest kohe priid. Iseasi, kui maitsvad need konservid oleksid, aga aasta 2009 on ju mõttetalgute ja innovatsiooni aasta ja eks ma siis annan ka oma panuse sellesse.
Tegelikult mulle ikkagi meeldivad loomad.
Päikest
Varsti kirjutan jälle
Ausalt
Mulle meeldivad naised, kel kõik vajalikud lisad
Oled Sa lammas või? Suuseksist ei saa rasedaks jääda
Tantsi palju tantsid, kepivennad tulevad ikka nurgast
Sunday, January 4, 2009
Õpioskused ülikoolis. Kokkuvõttev kodutöö
Aines Õpioskused Ülikoolis tegime me äärmiselt mitmeid erinevaid huvitavaid ja vähem huvitavaid töid, mis peaksid meil aitama edaspidi ülikoolis paremini hakkama saama. Meid õpetati lugema, aga mitte selles mõttes, et algusest peale, sest kui Sa juba ülikoolis oled, siis enamjaolt oskavad juba kõik ka lugeda. No tegelikult vist ikkagi kõik oskavad. Nimelt esimeses loengus õpetati meid efektiivselt lugema, et vajalik info kindlasti jääks meelde ja saaks äramärgitud ja ebavajalik jääks kõrvale. See oli selles mõttes muidugi huvitav ja kasulik, aga ma leian, et konkreetselt see teema ei andnud mulle miskit suurt juurde.
Samuti kirjutasime me oma meeldivast õpikogemusest, kus ausalt öeldes ma kirjutasin kokku lihtsalt lolli juttu ja ei teagi, miks ma pidin kirjutama valutavast peast neljapäeva hommikul, aga kui juba korra nii läks, siis tagantjärgi ei ole mõtet miskit muutma hakata. Kindlasti oli äärmiselt kasulik meie järgmine kodutöö, kus sai kirjutatud kiri õppejõule. Ma ei teagi, kuidas see mul õnnestus, sest ma pole seda veel siiamaani kätte saanud.
Lisaks oli meil seoses selle ainega ka esimene veebipõhine aine, mis andis kindlasti kiiduväärt kogemuse ja teadmise, kuidas õppida veebis. Tegelikult ma arvan, et mul ei ole mõtet siin hakata kõike läbi leierdama, mida me selle kursuse käigus tegime, sest kokkuvõttes tuleb meil kõik asjad panna õpimapi vahele ja sinna läheb ka see kirjateos ja kuigi me peaksime seda viie aasta pärast lugema ja saama aru, mis me sellel kursusel tegime, siis tegelikult on ju ka teised materjalid õpimapi vahel ja kui ma tahan siis niiviisi on mul võimalik nendega tutvuda. Kuigi ausalt öeldes ja ennast juba piisavalt teades arvan ma siiski, et see õpimapp läheb koos kõige muuga riiulile tolmu koguma ja ma usun, et see tuleb tal väga hästi välja. Ma ei ütle seda üldse halva pärast vaid ma tõesti usun, et nii juhtubki.
Kursusel osalenud õppejõududele tahaksin ma öelda, et kui õpilased juba jõuavad ülikooli, siis ei ole nad enam nii väikesed lapsed, et nendega peaks kohati niimoodi käituma. Ma leian, et me pole enam 9b ja kõik õpilased õpivad siin juba endajaoks ja nad teavad ise, mida peavad tegema, et korralikult õppida. Lisaks ei ole kõigil alati võimalust kasutada arvutit ja internetti, et oma kodused tööd seal vormistada. Muidugi ma mõistan ka, et erinevaid käekirju on raske lugeda, aga kui meid juba pidada väikesteks keskkooli lasteks, kes ei oska arvutit kasutada, siis tuletaksin siinkohal meelde, et keskkoolis olid kõik kirjatükid kirjutatud käsitsi ja neid suudeti alati lugeda.
Samuti kirjutasime me oma meeldivast õpikogemusest, kus ausalt öeldes ma kirjutasin kokku lihtsalt lolli juttu ja ei teagi, miks ma pidin kirjutama valutavast peast neljapäeva hommikul, aga kui juba korra nii läks, siis tagantjärgi ei ole mõtet miskit muutma hakata. Kindlasti oli äärmiselt kasulik meie järgmine kodutöö, kus sai kirjutatud kiri õppejõule. Ma ei teagi, kuidas see mul õnnestus, sest ma pole seda veel siiamaani kätte saanud.
Lisaks oli meil seoses selle ainega ka esimene veebipõhine aine, mis andis kindlasti kiiduväärt kogemuse ja teadmise, kuidas õppida veebis. Tegelikult ma arvan, et mul ei ole mõtet siin hakata kõike läbi leierdama, mida me selle kursuse käigus tegime, sest kokkuvõttes tuleb meil kõik asjad panna õpimapi vahele ja sinna läheb ka see kirjateos ja kuigi me peaksime seda viie aasta pärast lugema ja saama aru, mis me sellel kursusel tegime, siis tegelikult on ju ka teised materjalid õpimapi vahel ja kui ma tahan siis niiviisi on mul võimalik nendega tutvuda. Kuigi ausalt öeldes ja ennast juba piisavalt teades arvan ma siiski, et see õpimapp läheb koos kõige muuga riiulile tolmu koguma ja ma usun, et see tuleb tal väga hästi välja. Ma ei ütle seda üldse halva pärast vaid ma tõesti usun, et nii juhtubki.
Kursusel osalenud õppejõududele tahaksin ma öelda, et kui õpilased juba jõuavad ülikooli, siis ei ole nad enam nii väikesed lapsed, et nendega peaks kohati niimoodi käituma. Ma leian, et me pole enam 9b ja kõik õpilased õpivad siin juba endajaoks ja nad teavad ise, mida peavad tegema, et korralikult õppida. Lisaks ei ole kõigil alati võimalust kasutada arvutit ja internetti, et oma kodused tööd seal vormistada. Muidugi ma mõistan ka, et erinevaid käekirju on raske lugeda, aga kui meid juba pidada väikesteks keskkooli lasteks, kes ei oska arvutit kasutada, siis tuletaksin siinkohal meelde, et keskkoolis olid kõik kirjatükid kirjutatud käsitsi ja neid suudeti alati lugeda.
Subscribe to:
Posts (Atom)
