Aines Õpioskused Ülikoolis tegime me äärmiselt mitmeid erinevaid huvitavaid ja vähem huvitavaid töid, mis peaksid meil aitama edaspidi ülikoolis paremini hakkama saama. Meid õpetati lugema, aga mitte selles mõttes, et algusest peale, sest kui Sa juba ülikoolis oled, siis enamjaolt oskavad juba kõik ka lugeda. No tegelikult vist ikkagi kõik oskavad. Nimelt esimeses loengus õpetati meid efektiivselt lugema, et vajalik info kindlasti jääks meelde ja saaks äramärgitud ja ebavajalik jääks kõrvale. See oli selles mõttes muidugi huvitav ja kasulik, aga ma leian, et konkreetselt see teema ei andnud mulle miskit suurt juurde.
Samuti kirjutasime me oma meeldivast õpikogemusest, kus ausalt öeldes ma kirjutasin kokku lihtsalt lolli juttu ja ei teagi, miks ma pidin kirjutama valutavast peast neljapäeva hommikul, aga kui juba korra nii läks, siis tagantjärgi ei ole mõtet miskit muutma hakata. Kindlasti oli äärmiselt kasulik meie järgmine kodutöö, kus sai kirjutatud kiri õppejõule. Ma ei teagi, kuidas see mul õnnestus, sest ma pole seda veel siiamaani kätte saanud.
Lisaks oli meil seoses selle ainega ka esimene veebipõhine aine, mis andis kindlasti kiiduväärt kogemuse ja teadmise, kuidas õppida veebis. Tegelikult ma arvan, et mul ei ole mõtet siin hakata kõike läbi leierdama, mida me selle kursuse käigus tegime, sest kokkuvõttes tuleb meil kõik asjad panna õpimapi vahele ja sinna läheb ka see kirjateos ja kuigi me peaksime seda viie aasta pärast lugema ja saama aru, mis me sellel kursusel tegime, siis tegelikult on ju ka teised materjalid õpimapi vahel ja kui ma tahan siis niiviisi on mul võimalik nendega tutvuda. Kuigi ausalt öeldes ja ennast juba piisavalt teades arvan ma siiski, et see õpimapp läheb koos kõige muuga riiulile tolmu koguma ja ma usun, et see tuleb tal väga hästi välja. Ma ei ütle seda üldse halva pärast vaid ma tõesti usun, et nii juhtubki.
Kursusel osalenud õppejõududele tahaksin ma öelda, et kui õpilased juba jõuavad ülikooli, siis ei ole nad enam nii väikesed lapsed, et nendega peaks kohati niimoodi käituma. Ma leian, et me pole enam 9b ja kõik õpilased õpivad siin juba endajaoks ja nad teavad ise, mida peavad tegema, et korralikult õppida. Lisaks ei ole kõigil alati võimalust kasutada arvutit ja internetti, et oma kodused tööd seal vormistada. Muidugi ma mõistan ka, et erinevaid käekirju on raske lugeda, aga kui meid juba pidada väikesteks keskkooli lasteks, kes ei oska arvutit kasutada, siis tuletaksin siinkohal meelde, et keskkoolis olid kõik kirjatükid kirjutatud käsitsi ja neid suudeti alati lugeda.
Sunday, January 4, 2009
Subscribe to:
Posts (Atom)