majonees

Kõik mehed pidid olema tegelikult naised. Ehk siis on terve maailm täis lesbisid. Seda ütlesid mulle eile targad tüdrukud. Väga targad ja toredad. Mehed pidid vinguma ja solvuma ja hädaldama. Ma mitte ei tundnud ennast puudutatuna vaid ma tundsin ennast ära. Ega ma ei kipu vastu vaidlema siin ka suurt.
Armumine on üks pers*s värk. Eriti loll on ühepoolne.
Kuskil 3-4 päeva tagasi kuulsin kuidas midagi läks koridoris katki. No kukkus kellelgi maha. Juba häälest oli mõista, et tegu on Hellmanns'i majoneesiga. Kuid tegelikult ma tean seda seepärast, et see kildudeks läinud purk vedeleb seal siiamaani maas. Varsti hakkab elama vist ka. Minul ei ole plaaniski seda ära koristada, sest tegelikult ka peavad teiste järgi koristama ainult koristajad. Niigi on siin suurepärases korterelamus vähe naljakad lood.
Nimelt ei põle trepikojas kunagi tuli. No mulle meeldis valgus vähemalt sama palju, kui pimedus ja siis ma olen sinna lampi ikka vahepeal pannud uusi pirne. Kuid oh seda lugu, need peavad seal vastu umbes nädal-kaks ja siis on need kadunud. Ehk liigub Tartus ringi salapärane pirnivaras. Näen vaimusilmas juba õhtulehe esikaant: "Salapärane pirnivaras tegutseb jälle" või "Kuhu küll kõik pirnid jäid, mis on neist nüüd saanud" või "Pirnike, kes oled Sa?"
Eile öösel peale jauramist sattusin kokku naabrimehega, kellega jaurasime edasi. Tal on kaks last, naine ja armuke. Kõik mis mees ihaldab. Ka ta armuke liitus ühel hetkel meiega ja sõimas meest, et Sa ju lubasid oma naise juurest ära tulla. "Kas ongi nii, et Sa käid ainult mind n*s*i*a* ja see on kõik???" No mina ei osanud küll selle peale mitte miskit kosta. Ega pole minu asi ka.

Täna on loodetavasti mõneks ajaks viimane öö siin mõnusas Tartu pesas, kus naabrid karjuvad, tädikesed piiluvad akendelt ja voodis on vedru pepus. Mõnele see meeldib, mulle mitte. Anaalkaristus ei ole see, mida siin voodis saada soovin. Lõpuks koju..

Miks mina võin inimesele rääkida mingeid asju ja tema mulle mitte? Ma nagu ei tahagi seda kuulda. Või mitte nagu vaid ei tahagi, aga samas ise räägin täpselt samu asju talle. Järelikult olen ma lihtsalt väga suur ego. Ma pean plaani, kuidas sellest kõigest vabaneda, aga praegu veel häid mõtteid pole. Kohe üldse mitte ei ole. Mõtlen edasi.

oma peegel on Sulle..

Tegelikult on see, et ärkad, kus ärkad ja siis, millal tahad ärgata. Soovitatavalt hästi vara, kuna siis ei liigu veel palju inimesi linnas ringi, teised magavad ja kui sajab vihma, siis on eriti nunnu.
Naljakas on see, kui ei usuta, et mind on kaks tükki. No ütleme ausalt, et see teine pool on lihtsalt täpselt samasugune. Ta on jummala äge, aga natuke totu. Me suhtume asjadesse ka suhteliselt samamoodi. Teeme pulli ja väga ei kahetse. Näiteks ühel päeval, kui me käisime klubitamas, siis mina väsisin maru varakult jälle ära ja tahtsin koju minna. Aga ei, selle asemel, et võtta takso hakkasin ma jalutama. Ma pean ütlema, et Tallinn ei ole mingi Tartu, kus 25 mintsaga ikka vabalt koju jõuad. Ta on ikka märksa suurem. No esimest korda ma kahetsesin enda otsust kino kosmose juures, kui olin oma 10 minutit juba jalutanud. Kuid siis ma mõtlesin, et ma olen ikkagi ju MEES ja viin enda alustatu lõpuni. Ja koju ma jõudsingi pärast umbes täpselt kahte tundi jalutamist. Kindlasti pean ka mainima, et siis pidin jõle kiiresti vetsu jooksma. Aga sain täiesti kaineks. Siiski ma enam teist korda seda ei teeks ja pigem pean hommikul (rahvakalendrisse märgitud liikuva pühana) Pohmamaarjapäeva, kui ennast liigutamisega piinan. Keda ma petan, ei ole ma mingi spordi poiss:D
No venna mul mõtles ka, et jalutab koju. Kosmose juures sai aru, et kurat ei ole hea mõte. Leidis endale sõbra ja läks sinna magama.
Ühesõnaga on tema ka jummala totakas.

Maxima on nii vinge pood. Mul tekkis täna hirmus mahla isu ja mõtlesin, et võtaks siis juba karbi komme ka. No puhtalt viisakusest. No ja sealne järjekord ei ole lihtsalt kirjeldatav. 16 kassat, millest 2 töötab. Ei ole normaalne. Igaljuhul mõlemas järjekorras umbes 20 inimest ja ma tõesti ei viitsinud oodata. Läksin siis väravatest läbi ja mingisugune turvamees lendas minu juurde ja kutsus mu endaga kaasa oma ruumi. Ma olin suhteliselt jahmunud. Küsib mu käest siis, et miks ma poes niimoodi ringi vaatasin ja kokkuvõttes nagu midagi ei osnud. Ma hakkasin täiega naerma ja proovisin talle selgeks teha, et johhaidii ega ma ju midagi ei võtnud ja et need järjekorrad on haiged ja et mida te mind siin varguses süüdistate. Ta ütles selle peale ainult seda, et ta teab mind küll ta on mind siin poes varemgi näinud, et ma käivat seal tihti.
No selle peale ei osand ma enam suurt miskit kosta. Ütlesin talle, et see on mu kodupood ja tõesti ainult üle tee tulla. Ja siis lisasin, et ta enam ei muretseks, et ma rohkem sinna poodi oma nägu ei näita.

kalevipoeg

Ma mängisin täna kalevipoega. Me tassisime pühajärvel Mari-Liisi juures palke ja võtsime päikest ja ujusime ja mõnulesime. Ülivinge. Lastekaitsepäeval peabki esimese korraliku suvepäeva maha pidama.
Ja kui ei olegi midagi rääkida, siis lihtsalt ei räägigi ja oled niisama. Nautida saab ikkagi. Ega igal päeval ei viitsigi midagi rääkida. Mõnikord piisab lihtsalt ka vaikusest. Ja on ikkagi täitsa tore, teeskled naeru ja naeratad. Ühesõnaga on teesklemine mu üks põhitegevusi.
Ma teesklen magamist, naeru ja kes veel teab mida kõike veel. Saab ju ka teeselda tundeid, (siis veel üks sõna) ja orgasmi. No tegelt ka ma usun, et ka mehed saavad teeselda orgasmi. No olgu ma ei hakka sellest pikemalt rääkima, pärast mõni, kes veel ei arva saab ka teada, et ma olen jummala pervo.