Tegelikult on see, et ärkad, kus ärkad ja siis, millal tahad ärgata. Soovitatavalt hästi vara, kuna siis ei liigu veel palju inimesi linnas ringi, teised magavad ja kui sajab vihma, siis on eriti nunnu.
Naljakas on see, kui ei usuta, et mind on kaks tükki. No ütleme ausalt, et see teine pool on lihtsalt täpselt samasugune. Ta on jummala äge, aga natuke totu. Me suhtume asjadesse ka suhteliselt samamoodi. Teeme pulli ja väga ei kahetse. Näiteks ühel päeval, kui me käisime klubitamas, siis mina väsisin maru varakult jälle ära ja tahtsin koju minna. Aga ei, selle asemel, et võtta takso hakkasin ma jalutama. Ma pean ütlema, et Tallinn ei ole mingi Tartu, kus 25 mintsaga ikka vabalt koju jõuad. Ta on ikka märksa suurem. No esimest korda ma kahetsesin enda otsust kino kosmose juures, kui olin oma 10 minutit juba jalutanud. Kuid siis ma mõtlesin, et ma olen ikkagi ju MEES ja viin enda alustatu lõpuni. Ja koju ma jõudsingi pärast umbes täpselt kahte tundi jalutamist. Kindlasti pean ka mainima, et siis pidin jõle kiiresti vetsu jooksma. Aga sain täiesti kaineks. Siiski ma enam teist korda seda ei teeks ja pigem pean hommikul (rahvakalendrisse märgitud liikuva pühana) Pohmamaarjapäeva, kui ennast liigutamisega piinan. Keda ma petan, ei ole ma mingi spordi poiss:D
No venna mul mõtles ka, et jalutab koju. Kosmose juures sai aru, et kurat ei ole hea mõte. Leidis endale sõbra ja läks sinna magama.
Ühesõnaga on tema ka jummala totakas.
Maxima on nii vinge pood. Mul tekkis täna hirmus mahla isu ja mõtlesin, et võtaks siis juba karbi komme ka. No puhtalt viisakusest. No ja sealne järjekord ei ole lihtsalt kirjeldatav. 16 kassat, millest 2 töötab. Ei ole normaalne. Igaljuhul mõlemas järjekorras umbes 20 inimest ja ma tõesti ei viitsinud oodata. Läksin siis väravatest läbi ja mingisugune turvamees lendas minu juurde ja kutsus mu endaga kaasa oma ruumi. Ma olin suhteliselt jahmunud. Küsib mu käest siis, et miks ma poes niimoodi ringi vaatasin ja kokkuvõttes nagu midagi ei osnud. Ma hakkasin täiega naerma ja proovisin talle selgeks teha, et johhaidii ega ma ju midagi ei võtnud ja et need järjekorrad on haiged ja et mida te mind siin varguses süüdistate. Ta ütles selle peale ainult seda, et ta teab mind küll ta on mind siin poes varemgi näinud, et ma käivat seal tihti.
No selle peale ei osand ma enam suurt miskit kosta. Ütlesin talle, et see on mu kodupood ja tõesti ainult üle tee tulla. Ja siis lisasin, et ta enam ei muretseks, et ma rohkem sinna poodi oma nägu ei näita.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment