Petrozavodskis keerati kyte sisse‏

Ja reaalselt. Terves linnas. Mul oli enne normaalne siin olla. Okei tydrukutel oli kylm ja sellest on kahju, aga nyyd...
Istud ja higistad. Ilmaga on siin samamoodi. On kas hullult palav, voi sigakylm.

Me oleme siin nyyd olnud 2 n2dalat. Mingit edasiminekut keelelises suhtes ma tunnen ka, aga see on siiski r22kimise poolelt veel p2ris v2ike. Aru saan juba toesti peaaegu koigest, aga niipea, kui peab ise r22kima, siis tuleb 8 s6na= ja bzera posle zkola idjot damoi, kuzat u...
Ja siis on blokk ees. No ei tea mis teha. Samas, kui votta napsi, siis l2ks korra keel isegi lahti, oli siuke tunne, et t2itsa oskab r22kida. Laup2val nimelt yyrisime korteri, sest esmasp2eval j2i meid veel 3 vorra v2hemaks. Votsime ymber laua napsi, siis 1 kohalik vabatahtlik ytles, et votame Soviet Unioni terviseks. Ma panin seepeale kruusi maha(jah viina juuakse puhtalt ja kruusist, see ei ole legend) ja siis hakati naerma, et olgu v6tame siis eesti terviseks. V6tsime 2ra ja siis see kohalik mees ytles, et kurat, polegi vist varem Venemaal Eesti terviseks klaase kokku loodud.

Peab ytlema, et selle koledusega hakkab harjuma, mis siin on. Pimedas on ikka kole, aga mingeid punte me ei karda, vaid pigem miilitsat. Nemad on p2ris hirmsad. Proovime neile mitte ette sattuda, sest pass peab koguaeg kaasas olema ja kui ei ole siis on straffe kohe kaelas ka. Ja reaalselt neid kontrollitaksegi Kr66t n2gi yksp2ev, kuidas kontrollitakse ja hakkas ka p2rast seda passi kaasas kandma.

Pimedaks l2heb iga p2ev aina varem. Autojuhid ei oska s6ita autodega absoluutselt. Meid on alles praegu 6, meie ryhmas 4. J2rgmisest n2dalast 4 ja meie ryhmas 3. Varsti peaks 1 tydruk juurde tulema, aga see ei ole p2ris kindel ka palju neid tuleb, 2kki 2.

Ja mulle tuleb vist kylaline, seega on mida oodata.

Mihkel Venemaal - teine päev

Perekonnaga suutsin tana suhelda juba veidi rohkem. Uritan raakida ja see on pohiline.
Seevastu tunnis oli seis paris kehv. Tuli valja, et meie kolmekesi oleme ainukesed, kes on siin 3kuud. Ja uleuldse on teised siin olnud mingi nadal voi kaks voi viis ja siis me oleme oma oppimiselt nendest natuke maas. Suurem osa lahkuvad 25. septembril. Kuna raha on loetud, siis vaga ei hakka ma siin kultuuriprogrammist osa votma ja mingisuguse 4900.- rubla eest Peterburgi ei lahe. Tana siiski ostsin endale poest kaks olut. Peab mainima, et esialgu arvasin ma, et siin on hinnad odavamad, aga nad on umbes samad, mis meilgi.
Poe ustelt voib leida venekeelseid silte. Pimedas tundub vahe hirmus, aga inimesed on MEEELETULT sobralikud ja abivalmis. Pole uhtegi probleemi tekkinud ja ma olen siin juba olnud 48tundi.
Ohhhooooo. just avastasin, et ma saan skype minna. seega mihkel.tamm, kellel veel ei ole.
tsaupakaa... ma kirjutan varsti jalle
ja kass on mul sober, isegi liigagi. kurat, suur mees magab ikka uksi.
tudrukud on ilusad-vahemalt nelja olen nainud
ja vippikaijeeeee..tana on juba parem tunne, kui eile, aga kui Te mind vaid nadala parast naeksite

Kuidas Mihklil Venemaal läheb?

Hehheee...ma saan oma toas kasutada internetti ja motlesin, et kirjutan teile. Peaaegu oleks ka facebooki paasenud, aga see on siiski venemaa ja roadblock utleb nii mondagi.
Igaljuhul joudsime siis ilusti siia riiki kohale ja vaga tore on todeda, et mulle oli tuldud rongijaama vastu. Annakal ja Kroodal nii hasti ei lainud. Seega seiklesime neljakesi koos minu pereema Annaga mooda linna ja otsisime Annaka ja Krooda kodu. Lopuks need ka leidsime. Siis viidi mind koju, mis on umbes 12 minuti kaugusel koolist, 5 minuti kaugusel Annakas ja 10 kaugusel Kroodast. Esmalt soin ja siis keerasin magama, sest 9tundi rongi vagunis koos 60 inimesega ei ole lihtne olla. (mul on tekkinud tunne, et ma naen mitut unenagu korraga, uhest arkan ules, kuid tegelikult ei arka, idee paheistutamine ma utlen, justkui seal filmis oli, mida kaisime vaatamas). See selleks, aga siis parast seda laksime linnapeale. Perenaine naitas meile ara kohad, kuhu minna ja siis jaime tudrukutega kolmekesi. Esmalt suutis preili Kroot jatta oma votmed tuppa ja kuna tema perenaist veel ei ole, siis ei saanud ta sisse, aga koigele on ju lahendus olemas. Votsin mingi suvalise kaardi ja muukisin ukse lahti. Murdvaras ma utlen. Ise ka me keegi ei uskunud, et me sinna korterisse veel tagasi sisse saame.
Oskan juba umbes kolme sona ja mitte midagi aru ei saa

paaritu

Ma ei ole ammu kirjutanud ja ega ma ei ole väga kurb ka selle üle. Ma täpselt ei mäletagi, mida ma kõike teinud olen, kui nüüd ma õpin. Ma ütlen ausalt, et viimasel ajal on isegi jube raske kirjutada teksi, mis ei ole loll iba ja panna see kahele leheküljele. Lihtsalt jookseb kinni mõte ja ka kõik muu. Näpud ei tööta, kuigi praegu on kooliasju niivõrd palju, et need peaksid ikka eriti hästi töötama. Näiteks tahab üks õppejõud, et me analüüsiksime premium time etv's. No tore tore. Ja seda tuleb teha 10 lehekülge.

Helen läks ära. Siis Jegor ja Liisi. Ja nüüd härra väike Mihkel. See läheb juba kõik ju päris koledaks. Kes järgmisena? Ma pakuksin, et Teet. Ta läheb kindlasti kuhugi kaugele, et Issi peaks talle palju raha kaasa andma. Aga kuhu? Pakuksin Soomet, sest seal ta tunneks ennast ilusa ja saledana. Ja see oleks ikka päris kaugel ka.

Ma siin mõtlen, et kui ma mõnel õhtul sõidan koju kuskilt. No kust iganes. Näiteks seenelt. No miks mitte seenelt. Tahan seenelt sõita koju ja sõidan. Igal juhul, kui ma sõidan koju, siis ma ei tule enam tihtipeale kõige otsemat teed pidi, sest ma sõidan sealtkaudu, kus võib üks liigelda. Ma ei tahagi teda näha. Absoluutselt mitte, kuid siiski tahaksin, et tema näeks mind. Kuid, mis ma siis teen selle teadmisega, et ta mind näeb. Sõidan uhkelt edasi. Loodan, et ta mõtleb mu peale? Jummalast meeleheitel. Ja seepeale tsiteeriksin ma ühte vana head L*tsimaja liiget, kes ütles, et naised on täpselt nii ilusad, kui meeleheitel on mehed. Siinkohal tervitaksingi kõiki, kes vähemal või rohkemal määral selle LM-iga on seotud. Eriti neid kahte, kes seal niikunii koguaeg resideeruvad ja kellest ma arvan sigahästi ja seda kolmandat, kellele praegu ehitatakse pööningule tuba välja.

Teine fakt, milles ma olen nüüdseks ka täiesti kindel on see, et elu on liiga lühike, et tantsida paksude tüdrukutega. Ja ega ma ei ole õnneks väga tantsinud ka. Kui aus olla, siis ma ei ole viimasel ajal üldse tantsinud. Vähemalt ma ei mäleta, et oleksin.

Tervitan eilset sünnipäevalast ja tea, et me mõtleme Sinu peale tihti:)

Läksin ükspäev peolt koju. Saatsin viisakalt sõbranna ära ja läksin siis teise juurde. Hakkab mulle Californicationit meenutama, mis on muideks sigahea. Ma praegu rohkem saladusi ei avalda, muidu võib veel tuliseks minna seoses sellega, mis on toimunud.

kummikutega kummitus kummitas kummutis

Hakkab jälle see Tallinna aeg läbi saama, aga mis teha. Ja ega ei saa öelda, et ma nüüd terve suve oleks siin veetnud. Parim aeg jäi ikkagi sinna, kus olid mu uued ja veel tähtsam vanad sõbrad. Ma tean kindlalt, et varem ei ole ma ükski suvi niimoodi naernud, nagu see. Mul on isegi kõhulihased vaikselt tagasi tulnud - peaaegu, et isegi ei usu.
Pärnu on Super ja üleüldse kõik on vahva. Viimane mõnus tripp oli muhumaale, kus me ootasime tuult ja läksime alkoholijumalaga tülli. Ja lisaks viis Võikülla armas 3kilomeetrine munakivi tee. Turistidele on see lausa kaardile ära märgitud, et vau 3kilomeetrit munakive. Ja mis see turist siis selle eest saab? Loksub oma 45kohalises bussis 30minutit ühes suunas. Seejärel avastab, et tee sai otsa, bussijuht üritab 20 minutit bussi ümber keerata ja tagasisõit võib alata. Kogemus missugune. Selle pealt võiks hakata ka raha küsima, ning olekski meie majandus päästetud.
Mul on igasuguseid asju, mida ma olen oodanud ja viimasel ajal peaaegu kõigega pikki pükse saanud(kui väljaarvata üks ülitore esmasp. öö) ja ma ei viitsi enam. Palju lihtsam on mitte midagi loota ja oodata, sest siis ei saa vähemalt vastu pükse. Pole ju mõtet poolkõvaks ajada, sest lõpuks vahid ikka oma nina ette ja mõtled, et mis oleks saanud, kui...umbes nagu inimesed, kes vaatavad pornofilme ja kujutavad ennast nendes olevateks sangariteks(ma ausalt ei ole üks neist).
Täiesti uudne kogemus on minule sellel aastal ülikooli minna. Esimest korda juhtub see, et ma ei ole rebane. Uudne kogemus ja uudne ka selles mõttes, et ma ei tea absoluutselt, mida sellelt aastalt oodata ja nagu ma selle sissekande alguses kirjutasin, siis ma proovin enam mitte midagi oodata, et mitte pettuda. Sest siin ei aita enam see, kui on varblane pihus ja tuvi katusel. See ei ole ka enam ükskõik, nagu väljaheide, mis kätte võttes ja nuusutades lõhnab mõlemalt poolt ühtemoodi. Sellel aastal olen ma tõesti korralik ja naudin ülikoolis käimist oma uue ripstikiga ja ma olen kindel, et seeläbi suudan ma ka koolis ennast rohkem kokku võtta ja seal ka kohal käia.
Yours to keep if you want to.H.H.:)
Ja suvi on veel ees..

kitarrkitarrkitarr

12aastane poiss: "Käi vit*u, jobi"
Mina ja Andu Assole: "Käi Tõrvasse, raisk"
Mart Mardisalu: "Ou maailma kõige originaalsemad kutid tulid. Tüdrukud, kelgutama ei taha tulla vää?"
Andres Vaab: "Ou, piffid, suusatama ei tama minna vää?"
"Naistega rääkimine on sama hea, mis koske kusemine." A.V

On üks täiega ilus tüdruk, ta teab ise ka et ta on ilus

Tellisin eile Pärnus taksot. Aisa Hosteli juurde. Kükitasin seal ees oma 15 minutit ja läksin päris närvi. Helistan Taksosse ja räägin alguses rahulikult ja siis see tädi ajas mingit pada, et ma olen vales kohas ja siis ma ütlesin talle natukene pahasti ja panin toru ära Ning helistasin teise taksosse. Vastu võttis aga siiski sama naisterahvas ja küsis, et kas Aisa Hosteli juurde? Vastasin õrnalt, et jah ja panin toru ära. Niikauaks ma olingi bulletproof

Hirmus on siis, kui ärkad laup. hommikul ülesse ja näed, et Su voodi kõrval istub Su ülemus. Sain kiire küsimise peale teada, et ma olen sisse maganud oma 15 mintsa ja ühe liigutusega olin autos.

Kell 2 puhusin 1.68 ja kell 8 täiesti nulli. Naissss
Ma ei viitsi kirjutada
tuli natuke ropp
palun vabandust

saldejums

Ma olen sellel aastal täpselt ühe korra süünud jäätist ja pean tunnistama, et see oli täitsa hea.
Kui teha Pärnus tööd, mis minu jaoks tähendas reede öösel mööda klubisid jauramist, ja Red Bulli joomist(jälle), siis võib olla kindel, et huumorit jätkub hommikuni ja und ei tulegi. Lõhutakse puid, tehakse nalja ja arvatakse, et hotell on 1 km kaugusel, kuigi hiljem tuleb välja, et terve õhtu on jauratud hotelli taga.
Kui võtta kurgijooki(mitte korgijooki, sest kuuldavasti pidi see olema kurjast), mis sisaldab endas veits viina, mingit pikendajat ja kurki, siis selle joomisel pidi olema trikk, et kurki ära ei söö, sest kurk pidi kogu viina endasse imema ja see pidi olema see, mis teeb purju. Kuid miks siis üldse seda jooki osta? Kurk imeb viina endasse ja siis lakud niisama tühja karastusjooki. Muud ei tekigi, kui suur pissihäda. No vähemalt käib vedelik kehast ilusti läbi ja saab olla kindel, et seedimisega on vähemalt kõik korras.
Minu sõber Andres (nimi muudetud) ütles, et enne ei ole mõtet sisse panna, kui tead, et on lootust saada. Loomulikult ta pidas selle all silmas käigu sisse panemist autole ja peateele keeramist.
Mu pärnu hotelli administraator ütles kell pool kaheksa hommikul, kui ma hotelli jõudsin, et naised ei pruugi öösel tagasi jõuda, aga mehed ei pruugi jõuda tagasi üksinda. Pärast seda pakkus ta mulle õhtusööki, millest ma viisakalt keeldusin, kuid hommikusöögiga olin kohe päri. Igaljuhul on Pärnu vinge ja ma jõuan sinna varsti tagasi.
Loodame, et homme saab taevast alla hüpata.