Saturday, April 25, 2009
Thursday, April 23, 2009
Kui hea on neljapäev?
Kui öö jääb vahele, siis on neljapäev üleminek kolmapäevast. Ma sain viimati tüdrukult sõnumi siis, kui ma olin purjus. Selle sõnumi sisu oli järgmine: Loll. Lühike, kuid lööv. Sügavmõtteline kuid samas väga pealiskaudne. Igaljuhul point oli praegu selles, et mulle ei saadeta enam sõnumeid üldse:'(. Samas ma just panin oma telefoni kuhugi, kust ma seda enam leida ei suuda.
Ma leppisin ühe tuttavaga kokku, et me kohtume kell 13.13 linnas ja räägime temaga natuke juttu, kuid siis mina ootan ja kell on juba kuskil 13.14 ja teda pole. Eks ma ootasin terve minuti veel ja seejärel helistasin. Ta oli läinud hoopis oma sõbraga jalutama. No ma arvan, et niimoodi teha on päris paha. Ma võrdleksin seda sellega, et hakkavad kevadpäevad ja mul oli kokkulepe, et me oleme seal toetajad, aga Red Bulli(nimi muudetud) asemel võeti üldse Battery(nimi muudetud). Kokkulepped vist ei maksa enam midagi. Isegi siis vist mitte, kui ürituse alguseni on jäänud kõigest 3 päeva.
No olgem ausad. Ma ei mäleta millal ma viimati nii närvis olin nagu täna. Ma tundsin ennast justkui suudlevad tudengid Raekoja platsis. Tühi ja mõttetu. Isegi vett ei lasta mulle peale. Keegi sentidega ka ei loobi. Täitsa nõme. Sellega seonduvalt tuli mul nüüd meelde see, et talvel oli suudlevate tudengite ees mingisugune jääst skulptuur ja inimesed sulatasid sinna sisse münte. Suvel nad loobivad neid münte purskkaevu. Mis nende müntidega tehakse? Kas Tartu linn üritab sellega oma eelarve auke täitsa? Kas tõesti majandus kiusab meid praegu nii hullult, et tuli ka talveks sinna kuju panna, et inimesed oma raha neile annaksid?
Ma ei ole seal ausaltöeldes kunagi näinud neid bomsikesi seal neid münte välja kookimas. Seda ei lastakski neil arvatavasti teha, vaid pistetakse nad kohe pokri. Ma kujutan ette, et aasta lõpuks tuleb sealt päris korralik summa välja. Aga see purskkaev asub avalikus kohas ja järelikult ei peaks Kruuse seda raha endale saama, et oma kassile uus vinge tõukeratas osta vaid igaüks ju võiks selle sealt välja korjata kui tahab. Jõle imelik süsteem. Ma ei mõika enam mitte midagi. Ma võin olla kummipea, aga see ei tähenda, et ma kummist olen.
Terve ilm on ilusaid tüdrukuid täis ja kui juhtub õnn ja rõõm ja ma suudan olla niivõrd tubli, et minna aastaks Venemaale õppima, siis ma võtan sealt endale vene naise ainult tema temperamendi pärast. Ma saan sii teada, mis tunne on see, kui naine peksab meest. No olgu ka Juuli(nimi muudetud) on mind kunagi omalajal jalaga korduvalt kõhtu peksnud, aga seda rohkem nagu nalja pärast:D. Vene naine see ju lööb ja armastab. Tänaval, kui keegi mulle juhtub naeratama, siis läeb ja tirib tal juuksed peast välja. Vot see on tõeline armastus. Ja ju selle armastuse käest enam elusana ära ei pääseks. See jälitaks mind arvatavasti kõikjale. Ka nime muutmine ei aitaks.
Ma ei ole väga ammu maganud, aga uni ongi ju nõrkadele. Samuti ka söömine ja pesemine.
Kalevipojal jääb Soome Sepp külastamata. Ma olen naine, mitte nõudepesumasin. Minul on olümpiale sõiduks raha juba kogutud, poiss on see, kelle pärast muretsen.
Ma leppisin ühe tuttavaga kokku, et me kohtume kell 13.13 linnas ja räägime temaga natuke juttu, kuid siis mina ootan ja kell on juba kuskil 13.14 ja teda pole. Eks ma ootasin terve minuti veel ja seejärel helistasin. Ta oli läinud hoopis oma sõbraga jalutama. No ma arvan, et niimoodi teha on päris paha. Ma võrdleksin seda sellega, et hakkavad kevadpäevad ja mul oli kokkulepe, et me oleme seal toetajad, aga Red Bulli(nimi muudetud) asemel võeti üldse Battery(nimi muudetud). Kokkulepped vist ei maksa enam midagi. Isegi siis vist mitte, kui ürituse alguseni on jäänud kõigest 3 päeva.
No olgem ausad. Ma ei mäleta millal ma viimati nii närvis olin nagu täna. Ma tundsin ennast justkui suudlevad tudengid Raekoja platsis. Tühi ja mõttetu. Isegi vett ei lasta mulle peale. Keegi sentidega ka ei loobi. Täitsa nõme. Sellega seonduvalt tuli mul nüüd meelde see, et talvel oli suudlevate tudengite ees mingisugune jääst skulptuur ja inimesed sulatasid sinna sisse münte. Suvel nad loobivad neid münte purskkaevu. Mis nende müntidega tehakse? Kas Tartu linn üritab sellega oma eelarve auke täitsa? Kas tõesti majandus kiusab meid praegu nii hullult, et tuli ka talveks sinna kuju panna, et inimesed oma raha neile annaksid?
Ma ei ole seal ausaltöeldes kunagi näinud neid bomsikesi seal neid münte välja kookimas. Seda ei lastakski neil arvatavasti teha, vaid pistetakse nad kohe pokri. Ma kujutan ette, et aasta lõpuks tuleb sealt päris korralik summa välja. Aga see purskkaev asub avalikus kohas ja järelikult ei peaks Kruuse seda raha endale saama, et oma kassile uus vinge tõukeratas osta vaid igaüks ju võiks selle sealt välja korjata kui tahab. Jõle imelik süsteem. Ma ei mõika enam mitte midagi. Ma võin olla kummipea, aga see ei tähenda, et ma kummist olen.
Terve ilm on ilusaid tüdrukuid täis ja kui juhtub õnn ja rõõm ja ma suudan olla niivõrd tubli, et minna aastaks Venemaale õppima, siis ma võtan sealt endale vene naise ainult tema temperamendi pärast. Ma saan sii teada, mis tunne on see, kui naine peksab meest. No olgu ka Juuli(nimi muudetud) on mind kunagi omalajal jalaga korduvalt kõhtu peksnud, aga seda rohkem nagu nalja pärast:D. Vene naine see ju lööb ja armastab. Tänaval, kui keegi mulle juhtub naeratama, siis läeb ja tirib tal juuksed peast välja. Vot see on tõeline armastus. Ja ju selle armastuse käest enam elusana ära ei pääseks. See jälitaks mind arvatavasti kõikjale. Ka nime muutmine ei aitaks.
Ma ei ole väga ammu maganud, aga uni ongi ju nõrkadele. Samuti ka söömine ja pesemine.
Kalevipojal jääb Soome Sepp külastamata. Ma olen naine, mitte nõudepesumasin. Minul on olümpiale sõiduks raha juba kogutud, poiss on see, kelle pärast muretsen.
Tuesday, April 21, 2009
Minu ajakiri
Kuidas seda tehakse?
Nagu ütleb juba ajakirja pealkiri, siis on tegu ajakirjaga, mis on otseselt suunatud noortele ja nende seksuaalelule. Ma leian, et see ajakiri oleks praegusel hetkel just seepärast vägagi vajalik, et anda tööd noortele ajakirjanikele just pärast seda, kui ajakiri Stiina on oma pillid kokku pakkinud. Ajakiri näeks välja väga värvikas ja noortesõbralik. Esiküljel võiks olla pilt mõnest armsast loomast, näiteks karust (vihjates Ines Karule), kes oleks pooleldi rõivastatud. Miks nii? Aga just seepärast, et see peibutaks lapsevanemaid seda 1. numbrit ostma. Tegu oleks justkui kerge pettusega, aga seda kõike ainult suuremateks müüginumbriteks. Järgmise kaanel võiks olla juba mõni Bedwettersi poiss, kes räägib kuidas asjad tegelikult käivad.
Väljaandes oleks piltidel suurem osakaal 60-40. See sisaldaks õpetussõnu kogenenumatelt ja igas väljaandes keskendutakse põhiliselt ühele probleemile. Selle põhjusega ei oleks ka ajakiri väga paks, kuid selle eest peaks siiski suhteliselt korraliku hinna välja käima. Umbes 50.- ajakirja eest. Kuid, kuna ma olen kindel, et sellel on noorte seas TOHUTU menu, siisma väga müügi pärast ei muretseks. Ajakiri oleks noortepärane ja vaba, kus vastataks ka vabalt noorte kirjadele.
Kujundus oleks samuti nooruslik ja noortepärane. Teksti näeksin ma jooksmas viltuselt alt vasakult üles paremale ja seda kõike ainult huvitavuse mõttes. Ta oleks esmakordne terves maailmas oma ülesehituse, disaini, huumori ja vabameelsuse poolest. Ma ei nimetaks seda kohe kindlasti mitte noorte Playboy’ks, vaid see oleks siiski ka hariv ajakiri.
Nüüd jõuan ma ka lõpuks nimevalikuni. Eespool on kergelt juba vihjatud sellele, et ma eeldan, et ajakirja hakkavad ostma lapsevanemad ja just seepärast on ka pealkiri selline. Lapsevanem ei pruugigi ju kohe mõista, mida peaks siinkohal nüüd tähendama see: „Kuidas seda teha?“ Ehk mõtleb ta, et last õpetatakse seal kuduma või pannkooke valmistama. Ja kui juhtub, et ta esimesel korral astub õnge, siis ma järgmisel korral ostab võsuke seda juba ise. Hea on selle juures ka see, et pakend on kilest ja lapsevanem ei saaks sinna sisse enne piiluda, kui on juba hilja.
Toimetaja veerg
Tervist kõik noored, kes on väga huvitatud sellest, kuidas seda teha. See ajakiri on mõeldud just Teile. Ta on sama vaba ja rõõmus nagu Teiegi. Selles ajakirjas me anname nõu, kuidas olla veetlevamad, vahvamad ja kuumemad. Kuid sellest kõigest nüüd järgepidid.
Algatuseks ütlen ma vaid ühte ja see on see, et meil ei ole probleeme. Ma peaks ütlema, et meil ei ole veel probleeme, kuid koos teiega armsad lugejad ja niisama piltide vaatajad, me loodame nende probleemideni jõuda. Sest mis elu see on, kui probleeme ei ole.
Igas väljaandes nüüd ja edaspidi puudutan mina ühte päevakorralist probleemi ja proovin sellele omapoolse lahendi anda või vähemalt mõtte. Siiski täna ei hakka ma ühtegi muret lahendama ja täna ei hakka ma moraali lugema. See siin ei ole koht, kus lugeda moraali. Mu kallid tulevased sõbrad. Võtke seda ajakirja, kui vanemat sõpra, kes teile poest kondoome ja alkoholi ostab. Kes räägib teile mis on hea ja kus on hea. Vahepeal isegi seda kuidas on hea.
Meie, mu sõbrad oleme Teile see seksuaalõpetuse tund, mis nüüdseks on koolides ära jäetud. Siin Te ei pea häbenema. Siin te ei pea silmi ära pöörama, kui esitate mõne rumala küsimuse, sest meie arvates ei ole rumalaid küsimusi olemas. Me vastame kõigele. Me peame ennast noorte suhete lipulaevaks ja me ei karda kriitikat. Me ei karda kriitikat koos Teiega armsad lugejad. Sa võid olla siin must või valge, kollane või ilma hammastetta, ole kasvõi omasooihar, aga siin leiad Sa vastuse oma küsimustele ja muredele.
Kuid tõesti nautige seda lugemist ja nautige pilte, ning koos teiega me teeme selle ajakirja veel paremaks ja veel loetavamaks ning juba järgmisel nädalal ilmub uus kirjutis, kus juba vastame teie küsimustele, kuid tänases numbris on siiski rõhk loomadel. Siinkohal saadab meie ettevõte soojad tervitused Ines Karule, Margus Hundile, Laine Jänesele ja Marko Pomerantsile.
Olge terved ja kohtume varsti jälle
Peatoimetaja
Mihkel Tamm
Nagu ütleb juba ajakirja pealkiri, siis on tegu ajakirjaga, mis on otseselt suunatud noortele ja nende seksuaalelule. Ma leian, et see ajakiri oleks praegusel hetkel just seepärast vägagi vajalik, et anda tööd noortele ajakirjanikele just pärast seda, kui ajakiri Stiina on oma pillid kokku pakkinud. Ajakiri näeks välja väga värvikas ja noortesõbralik. Esiküljel võiks olla pilt mõnest armsast loomast, näiteks karust (vihjates Ines Karule), kes oleks pooleldi rõivastatud. Miks nii? Aga just seepärast, et see peibutaks lapsevanemaid seda 1. numbrit ostma. Tegu oleks justkui kerge pettusega, aga seda kõike ainult suuremateks müüginumbriteks. Järgmise kaanel võiks olla juba mõni Bedwettersi poiss, kes räägib kuidas asjad tegelikult käivad.
Väljaandes oleks piltidel suurem osakaal 60-40. See sisaldaks õpetussõnu kogenenumatelt ja igas väljaandes keskendutakse põhiliselt ühele probleemile. Selle põhjusega ei oleks ka ajakiri väga paks, kuid selle eest peaks siiski suhteliselt korraliku hinna välja käima. Umbes 50.- ajakirja eest. Kuid, kuna ma olen kindel, et sellel on noorte seas TOHUTU menu, siisma väga müügi pärast ei muretseks. Ajakiri oleks noortepärane ja vaba, kus vastataks ka vabalt noorte kirjadele.
Kujundus oleks samuti nooruslik ja noortepärane. Teksti näeksin ma jooksmas viltuselt alt vasakult üles paremale ja seda kõike ainult huvitavuse mõttes. Ta oleks esmakordne terves maailmas oma ülesehituse, disaini, huumori ja vabameelsuse poolest. Ma ei nimetaks seda kohe kindlasti mitte noorte Playboy’ks, vaid see oleks siiski ka hariv ajakiri.
Nüüd jõuan ma ka lõpuks nimevalikuni. Eespool on kergelt juba vihjatud sellele, et ma eeldan, et ajakirja hakkavad ostma lapsevanemad ja just seepärast on ka pealkiri selline. Lapsevanem ei pruugigi ju kohe mõista, mida peaks siinkohal nüüd tähendama see: „Kuidas seda teha?“ Ehk mõtleb ta, et last õpetatakse seal kuduma või pannkooke valmistama. Ja kui juhtub, et ta esimesel korral astub õnge, siis ma järgmisel korral ostab võsuke seda juba ise. Hea on selle juures ka see, et pakend on kilest ja lapsevanem ei saaks sinna sisse enne piiluda, kui on juba hilja.
Toimetaja veerg
Tervist kõik noored, kes on väga huvitatud sellest, kuidas seda teha. See ajakiri on mõeldud just Teile. Ta on sama vaba ja rõõmus nagu Teiegi. Selles ajakirjas me anname nõu, kuidas olla veetlevamad, vahvamad ja kuumemad. Kuid sellest kõigest nüüd järgepidid.
Algatuseks ütlen ma vaid ühte ja see on see, et meil ei ole probleeme. Ma peaks ütlema, et meil ei ole veel probleeme, kuid koos teiega armsad lugejad ja niisama piltide vaatajad, me loodame nende probleemideni jõuda. Sest mis elu see on, kui probleeme ei ole.
Igas väljaandes nüüd ja edaspidi puudutan mina ühte päevakorralist probleemi ja proovin sellele omapoolse lahendi anda või vähemalt mõtte. Siiski täna ei hakka ma ühtegi muret lahendama ja täna ei hakka ma moraali lugema. See siin ei ole koht, kus lugeda moraali. Mu kallid tulevased sõbrad. Võtke seda ajakirja, kui vanemat sõpra, kes teile poest kondoome ja alkoholi ostab. Kes räägib teile mis on hea ja kus on hea. Vahepeal isegi seda kuidas on hea.
Meie, mu sõbrad oleme Teile see seksuaalõpetuse tund, mis nüüdseks on koolides ära jäetud. Siin Te ei pea häbenema. Siin te ei pea silmi ära pöörama, kui esitate mõne rumala küsimuse, sest meie arvates ei ole rumalaid küsimusi olemas. Me vastame kõigele. Me peame ennast noorte suhete lipulaevaks ja me ei karda kriitikat. Me ei karda kriitikat koos Teiega armsad lugejad. Sa võid olla siin must või valge, kollane või ilma hammastetta, ole kasvõi omasooihar, aga siin leiad Sa vastuse oma küsimustele ja muredele.
Kuid tõesti nautige seda lugemist ja nautige pilte, ning koos teiega me teeme selle ajakirja veel paremaks ja veel loetavamaks ning juba järgmisel nädalal ilmub uus kirjutis, kus juba vastame teie küsimustele, kuid tänases numbris on siiski rõhk loomadel. Siinkohal saadab meie ettevõte soojad tervitused Ines Karule, Margus Hundile, Laine Jänesele ja Marko Pomerantsile.
Olge terved ja kohtume varsti jälle
Peatoimetaja
Mihkel Tamm
Monday, April 20, 2009
münchen
Ma sain raamatukogult postituse, et mul on 30-päeva raamat tagasi viimata ja aiaiai, saan ata-ata ja pean maksma viivist 2.- päevas. See on muide 2* odavam, kui laenata kargud. Ja vaata kui ebaaus. Kargud on ju niivõrd palju suuremad ja nendega saab igasugust kino ka veel lihtsalt teha. Raamatut saad ainult lugeda. Karkudega on võimalik püüda ju näiteks kala või jäneseid. Ka spordis on nad hirmus kasulikud. Näiteks ilma nendeta ei kujutaks ma odaviskamist ettegi. Ja muidugi muusika. Trummipulkadeks sobivad ideaalselt. Või äärmisel juhul midagi alternatiivsemat. Karkudega saab klubisse minna ja keegi ei vaata Sind imelikult, vaid pigem tuntakse kaasa.
Aga mis raamatust kasu on? Loed ta korra läbi ja on hea. Loed korra veel ja ta on ikka suhteliselt sarnane. Sooja annab ta ka vägagi lühikest aega. Kui raamatuga minna pittu või kalale või jäneseid püüdma, siis Sind naerdakse välja. Järgmisel päeval võid lehest näiteks lugeda: "Totakas peksis raamatuga vett"
Mu sõbranna Krõõt(nimi muudetud), soovitas mul kirjutada artikli üheöösuhetest ülikooli ajal. Ma natuke kogun ennast ja siis teen seda. See võiks ilmuda Tartu Tudengis ja olla umbes 1200 tähemärki pikk. Tegelt ma pakun Pulleritsule, et ta annaks meile sellise kodutöö.
Kui mõelda kaugele tulevikku. No ikka kaugele-kaugele. Kuskil järgmisesse nädalasse, siis hakkava ju tudengite kevadpäevad. Me sõpradega mõtlesime, et kui on Karsumm, siis teeme endid Power Rangersiteks ja kui on Paadiralli, siis võtame siukse laste basseini, millel saab ääred täis puhuda. Tuunime seda sutsu, paneme pampersid jalga ja paneme ajama. Seekord me ei oleks korranud oma eelmise aasta ebaõnnestumist, kus võis sõna otseselt öelda, et me tundsime ennast nagu tampax - heas kohas valel ajal. Õhupallist paat oli küll suurepärane idee ja meile kõigile üllatuseks püsis ta ka suurepäraselt vees, ent aere meil ei olnud ja see tõmbas meile vee kaela.
Vesi kaela on tõmmatud ka tulevasele Paadirallile, sest ma kiman Austriasse paberlennukeid lennutama. wiiiihaaah. www.redbullpaperwings.com
Aga mis raamatust kasu on? Loed ta korra läbi ja on hea. Loed korra veel ja ta on ikka suhteliselt sarnane. Sooja annab ta ka vägagi lühikest aega. Kui raamatuga minna pittu või kalale või jäneseid püüdma, siis Sind naerdakse välja. Järgmisel päeval võid lehest näiteks lugeda: "Totakas peksis raamatuga vett"
Mu sõbranna Krõõt(nimi muudetud), soovitas mul kirjutada artikli üheöösuhetest ülikooli ajal. Ma natuke kogun ennast ja siis teen seda. See võiks ilmuda Tartu Tudengis ja olla umbes 1200 tähemärki pikk. Tegelt ma pakun Pulleritsule, et ta annaks meile sellise kodutöö.
Kui mõelda kaugele tulevikku. No ikka kaugele-kaugele. Kuskil järgmisesse nädalasse, siis hakkava ju tudengite kevadpäevad. Me sõpradega mõtlesime, et kui on Karsumm, siis teeme endid Power Rangersiteks ja kui on Paadiralli, siis võtame siukse laste basseini, millel saab ääred täis puhuda. Tuunime seda sutsu, paneme pampersid jalga ja paneme ajama. Seekord me ei oleks korranud oma eelmise aasta ebaõnnestumist, kus võis sõna otseselt öelda, et me tundsime ennast nagu tampax - heas kohas valel ajal. Õhupallist paat oli küll suurepärane idee ja meile kõigile üllatuseks püsis ta ka suurepäraselt vees, ent aere meil ei olnud ja see tõmbas meile vee kaela.
Vesi kaela on tõmmatud ka tulevasele Paadirallile, sest ma kiman Austriasse paberlennukeid lennutama. wiiiihaaah. www.redbullpaperwings.com
Sunday, April 19, 2009
reis
Ma olin reisil ära, kuid nüüd ma olen tagasi. Ma olin nimelt täiega armunud, aga nagu iga hea asi, siis ka see peab saama ühel päeval otsa. Sellega on mu arvates suhteliselt sama teema nagu näiteks Napoleoni tordiga. Esimesel päeval on ta hullult hea. Ka teisel maitseb veel päris normaalselt. Aga kolmandal hakkab hallitus tekkima, või on keegi teine selle juba ära söönud.
Igaljuhul oli täiega äge reis. V-o isegi reisiks veel, aga me hakkasime hoopis sõbraks. No niivõrd kuivõrd saab pärast siukest nn teemat sõbrad olla. Ta on äge. Paras debiilik nagu ma isegi ja seepärast ma pingutangi, et sellest asjast üle olla ja et huumorit saaks veel kõvasti. Sesmõttes, et palju üldse suudavad poisid tüdrukutega sõbrad olla pärast seda, kui reis on läbi? Ja miks seda vaja on. Märksa lihtsam on ju siis kohe edasi liikuda. Võtad sõpradega napsi, juhtub siukseid teelt kõrvale sattumisi ja ärkad hommikul üles hirmuga, et tunned kellegi jalga enda vastus. Teed siis hästi ettevaatlikult silma lahti(aga ainult ühe ja selle ka poolenisti) ning piilud, mis seal kõrval siis toimub. Sellisel juhul kui märkad blonde juukseid on kõige kavalam keerata vaikselt teine külg ja teeselda magamist.
Pärast endapoolseid meeletuid pingutusi, et kõik õigesti teha, jääb ülejäänu juba teise poole teha. Selleks hetkeks olen mina endast juba tõesti maksimumi andnud ja kui nüüd juhtub nii, et neiu ei saa otsesest vihjest aru ja ei hinda absoluutselt minu pingutusi, siis võib tõesti juhtuda niimoodi, et magamist tuleb teeselda tunde. Oh seda õudust. Endal on veel kõrvulukustav pissihäda ka.
See võib tõesti aidata reisist üle saada. Mingi osa minust aga ei tahagi seda. Mõistus ütleb, et johhaidii see peab nii olema, aga see lihtsalt on. Keda ma petan? Mitte kedagi peale iseenda. Mulle ei meeldi petta, aga ma praegu olen täiesti nõus seda tegema. Ma lihtsalt tunnen, et mul oleks kahju sellest inimesest ilma jääda. Ta ikka võiks mu juures olla, sest see huumor, mida ma olen alates detsembrist kogenud on lihtsalt täiesti kirjeldamatu. Ja ega nali pole olnud ainuke põhjus. Kogu tervik. Kogu laul on miski siuke, mida tahaks nautida veel ja veel. Lõppkokkuvõttes on ju ükskõik, kas ma saan ta ka kaissu võtta või ei, aga ma tahan, et ta oleks mulle olemas ja et me saaksime koos edasi jaurata.
Olgu pihtimus on läbi. Nüüd saab edasi normaalselt minna. Mul on jälle üks mure. Või noh põhimõtteliselt järjekordne kriitikanool Tartu suunas. Häbi kohe tunnistada, sest tegelt olen ma sellesse linna täiega armunud. Aga ma ei mõista mis värk siin on kohati selle sitahaisu ja hulkuvate kassidega. Kiire lahendus. Praegu on majanduslikult ju raske aeg, siis võiks hakata säästukonserve tegema, mida saaks ära anda kopikate eest. Ja oleksime ju ka probleemsetest asjadest kohe priid. Iseasi, kui maitsvad need konservid oleksid, aga aasta 2009 on ju mõttetalgute ja innovatsiooni aasta ja eks ma siis annan ka oma panuse sellesse.
Tegelikult mulle ikkagi meeldivad loomad.
Päikest
Varsti kirjutan jälle
Ausalt
Mulle meeldivad naised, kel kõik vajalikud lisad
Oled Sa lammas või? Suuseksist ei saa rasedaks jääda
Tantsi palju tantsid, kepivennad tulevad ikka nurgast
Igaljuhul oli täiega äge reis. V-o isegi reisiks veel, aga me hakkasime hoopis sõbraks. No niivõrd kuivõrd saab pärast siukest nn teemat sõbrad olla. Ta on äge. Paras debiilik nagu ma isegi ja seepärast ma pingutangi, et sellest asjast üle olla ja et huumorit saaks veel kõvasti. Sesmõttes, et palju üldse suudavad poisid tüdrukutega sõbrad olla pärast seda, kui reis on läbi? Ja miks seda vaja on. Märksa lihtsam on ju siis kohe edasi liikuda. Võtad sõpradega napsi, juhtub siukseid teelt kõrvale sattumisi ja ärkad hommikul üles hirmuga, et tunned kellegi jalga enda vastus. Teed siis hästi ettevaatlikult silma lahti(aga ainult ühe ja selle ka poolenisti) ning piilud, mis seal kõrval siis toimub. Sellisel juhul kui märkad blonde juukseid on kõige kavalam keerata vaikselt teine külg ja teeselda magamist.
Pärast endapoolseid meeletuid pingutusi, et kõik õigesti teha, jääb ülejäänu juba teise poole teha. Selleks hetkeks olen mina endast juba tõesti maksimumi andnud ja kui nüüd juhtub nii, et neiu ei saa otsesest vihjest aru ja ei hinda absoluutselt minu pingutusi, siis võib tõesti juhtuda niimoodi, et magamist tuleb teeselda tunde. Oh seda õudust. Endal on veel kõrvulukustav pissihäda ka.
See võib tõesti aidata reisist üle saada. Mingi osa minust aga ei tahagi seda. Mõistus ütleb, et johhaidii see peab nii olema, aga see lihtsalt on. Keda ma petan? Mitte kedagi peale iseenda. Mulle ei meeldi petta, aga ma praegu olen täiesti nõus seda tegema. Ma lihtsalt tunnen, et mul oleks kahju sellest inimesest ilma jääda. Ta ikka võiks mu juures olla, sest see huumor, mida ma olen alates detsembrist kogenud on lihtsalt täiesti kirjeldamatu. Ja ega nali pole olnud ainuke põhjus. Kogu tervik. Kogu laul on miski siuke, mida tahaks nautida veel ja veel. Lõppkokkuvõttes on ju ükskõik, kas ma saan ta ka kaissu võtta või ei, aga ma tahan, et ta oleks mulle olemas ja et me saaksime koos edasi jaurata.
Olgu pihtimus on läbi. Nüüd saab edasi normaalselt minna. Mul on jälle üks mure. Või noh põhimõtteliselt järjekordne kriitikanool Tartu suunas. Häbi kohe tunnistada, sest tegelt olen ma sellesse linna täiega armunud. Aga ma ei mõista mis värk siin on kohati selle sitahaisu ja hulkuvate kassidega. Kiire lahendus. Praegu on majanduslikult ju raske aeg, siis võiks hakata säästukonserve tegema, mida saaks ära anda kopikate eest. Ja oleksime ju ka probleemsetest asjadest kohe priid. Iseasi, kui maitsvad need konservid oleksid, aga aasta 2009 on ju mõttetalgute ja innovatsiooni aasta ja eks ma siis annan ka oma panuse sellesse.
Tegelikult mulle ikkagi meeldivad loomad.
Päikest
Varsti kirjutan jälle
Ausalt
Mulle meeldivad naised, kel kõik vajalikud lisad
Oled Sa lammas või? Suuseksist ei saa rasedaks jääda
Tantsi palju tantsid, kepivennad tulevad ikka nurgast
Subscribe to:
Posts (Atom)
