Kui öö jääb vahele, siis on neljapäev üleminek kolmapäevast. Ma sain viimati tüdrukult sõnumi siis, kui ma olin purjus. Selle sõnumi sisu oli järgmine: Loll. Lühike, kuid lööv. Sügavmõtteline kuid samas väga pealiskaudne. Igaljuhul point oli praegu selles, et mulle ei saadeta enam sõnumeid üldse:'(. Samas ma just panin oma telefoni kuhugi, kust ma seda enam leida ei suuda.
Ma leppisin ühe tuttavaga kokku, et me kohtume kell 13.13 linnas ja räägime temaga natuke juttu, kuid siis mina ootan ja kell on juba kuskil 13.14 ja teda pole. Eks ma ootasin terve minuti veel ja seejärel helistasin. Ta oli läinud hoopis oma sõbraga jalutama. No ma arvan, et niimoodi teha on päris paha. Ma võrdleksin seda sellega, et hakkavad kevadpäevad ja mul oli kokkulepe, et me oleme seal toetajad, aga Red Bulli(nimi muudetud) asemel võeti üldse Battery(nimi muudetud). Kokkulepped vist ei maksa enam midagi. Isegi siis vist mitte, kui ürituse alguseni on jäänud kõigest 3 päeva.
No olgem ausad. Ma ei mäleta millal ma viimati nii närvis olin nagu täna. Ma tundsin ennast justkui suudlevad tudengid Raekoja platsis. Tühi ja mõttetu. Isegi vett ei lasta mulle peale. Keegi sentidega ka ei loobi. Täitsa nõme. Sellega seonduvalt tuli mul nüüd meelde see, et talvel oli suudlevate tudengite ees mingisugune jääst skulptuur ja inimesed sulatasid sinna sisse münte. Suvel nad loobivad neid münte purskkaevu. Mis nende müntidega tehakse? Kas Tartu linn üritab sellega oma eelarve auke täitsa? Kas tõesti majandus kiusab meid praegu nii hullult, et tuli ka talveks sinna kuju panna, et inimesed oma raha neile annaksid?
Ma ei ole seal ausaltöeldes kunagi näinud neid bomsikesi seal neid münte välja kookimas. Seda ei lastakski neil arvatavasti teha, vaid pistetakse nad kohe pokri. Ma kujutan ette, et aasta lõpuks tuleb sealt päris korralik summa välja. Aga see purskkaev asub avalikus kohas ja järelikult ei peaks Kruuse seda raha endale saama, et oma kassile uus vinge tõukeratas osta vaid igaüks ju võiks selle sealt välja korjata kui tahab. Jõle imelik süsteem. Ma ei mõika enam mitte midagi. Ma võin olla kummipea, aga see ei tähenda, et ma kummist olen.
Terve ilm on ilusaid tüdrukuid täis ja kui juhtub õnn ja rõõm ja ma suudan olla niivõrd tubli, et minna aastaks Venemaale õppima, siis ma võtan sealt endale vene naise ainult tema temperamendi pärast. Ma saan sii teada, mis tunne on see, kui naine peksab meest. No olgu ka Juuli(nimi muudetud) on mind kunagi omalajal jalaga korduvalt kõhtu peksnud, aga seda rohkem nagu nalja pärast:D. Vene naine see ju lööb ja armastab. Tänaval, kui keegi mulle juhtub naeratama, siis läeb ja tirib tal juuksed peast välja. Vot see on tõeline armastus. Ja ju selle armastuse käest enam elusana ära ei pääseks. See jälitaks mind arvatavasti kõikjale. Ka nime muutmine ei aitaks.
Ma ei ole väga ammu maganud, aga uni ongi ju nõrkadele. Samuti ka söömine ja pesemine.
Kalevipojal jääb Soome Sepp külastamata. Ma olen naine, mitte nõudepesumasin. Minul on olümpiale sõiduks raha juba kogutud, poiss on see, kelle pärast muretsen.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment