Läbi

See on jõuludega juba kuidagi nii, et kõik ootavad, et need pärale jõuaks, aga kui nad jõuavad, siis jälle oodatakse, et need läbi saaksid. Mul ei olnud sellel aastal kumbagi pidi. Aga seeeest oli enne jõule mitu toredat päeva, kus sai naerdud ja lõbusalt oldud. Ilma piiridetta, lihtsalt nauditud võimalust, et küll hiljem jõuab mõelda. Samas oleks nüüd justkui aega mõtlemiseks, aga see ei tee mu noorele peale kohe üldse head... ühesõnaga tundub, et lasen sel kõigel lihtsalt minna ja olla. Kahju sessuhtes. Ju nii pidigi siis olema. Igaljuhul ma käisin täna surnuaial ja panin sellise käbla maha, et ise ka ei usu.

Jõuluvana käis meil seekord koos päkapikuga ja nii ma rääkisingi nendega ja nad tunnistasid üles, et nende suhe on kõigest platooniline ja kõik, mis neil omavahel on olnud on jõdnud ka elu24.ee leheküljele koos "tõehetke" Lilitiga.

Mida teha saatega, kui on siuke tunne, et tahaks koguaeg ainult naerda..lihtne naera, nagu seda teeb Edagr oma jõulukaardil, sest Lätis on veelgi hullem ja latt on läbi kui sulanud tatt. Tore kuulda ja teada, seepärast ma naerangi ja mõtlen, et kellelgi on veel hullem, kui meil, sest õnneks kuulutas Edgar ju täna(või siis juba eile) jõulurahu ka välja ja nüüd on seest tänu sellele kohe soe olla.

Magada ei ole üldse mõtet, sest siis ei saa ärkveloleku mõnusid ära kasutada. Ja sõna imelik on ka üks hea sõna, sest seda saab kohe tõesti praegu iga asja puhul kasutada. Hirmsalt diip jutt ja et asi tõsiseks ei läheks ja ka pärast jõule mingi eesmärk oleks, siis nüüdsest hakkan ma uurima lähemalt Kalevipoja ja Siilikese suhet, sest miskipärast on mul tunne, et ka nende suhe oli vähe okkaid täis ja ohsa pagens, kui see Eesti rahvale välja tuleks, kas siis enam üldse oleks mingit asja mida koolis kirjanduse tunnis õpetada

Ilusat jõuluaega

ilusaeg

Jõulude ajal on nii meeletult ilus ja tore. Näiteks oli meil täna siuke pisike jõulusöömaaeg ja tolleks hetkeks, kui jõudis kohale politsei, siis Mikk juba magas laua peal. Politsei küsis, et mis meil siin toimub ja siis me rääkisime talle, et jõulupidu. Ka tema mainis ära, et jõulud on ju vaikuse aeg.
Ma pole siia ammu kirjutanud.Miks? Sest ma võtsin endale kassi, aga ta on praegu ikkagi Tallinnas. Nimi sai hea ja lihtne, nagu kassile sobilik: Pepsi. Ta on vinge lühisaba.
Meil on siin mitmeid pidusid olnud ja see on hullult vahva. Mul on tunne, et naermised on naerdud. Vähemalt ma vist enam ei jaksa üldse naerda. Meil oli Red Bulliga pidu. See on parim seltskond üldse ja no eks ka Red Bull on ju parim. Jõulud on ju andmise aeg ja täna ma andsin Mikule mandariini koored. Ta oli õnnelik ja seepeale vist jäigi magama.
Nädalavahetusel teen ma midagi erakordset, või noh lähen Tõnniga sulgpalli võistlustele. Ja see on sport, raisk. Ma tean, sest isegi spordiuudistes räägitakse sellest vahepeal. No okei, harva muidugi.:D
On üks ilus tüdruk. Ta teab ise ka, et ta on ilus. Vahva ka.
läbisegi külm ja kuumus
läti disko
Eile ma arvasin, et ma hoian Andrest püsti ja tema arvas, et ta hoiab mind. Ja siis me panime koos käbla. Ma kirjutaks veel ja veel, aga ma ei jaksa üldse. Silm vajub kinni.

Mis on hea?

Kas heategu on kellegi teise halvasti tehtud või üldse tegemata jäetud asja silumine? Kui nii, siis kas heateol üldse on mingisugunegi väärtus või on see sellisel juhul nullis? Kui heategu jääks tegemata, kas siis on tegu miinusega? Sesmõttes, et olgu, tegin täna heateo. No nii võib mõelda ka see paljas onuke, kes hoiab paljal lapsel käest kinni ja nad jalutavad koos Tartus Raekoja platsi poole. Võib-olla see mees mõtleb, et teeb heateo ja juhatab lapse koju. Mina näen seda, kui järjekordset propageeringut ja salajast vihjet, et mehe ja lapse suhe on OKEI. Teisalt, aga on kuulda jutte, et Tõnis pidutseb koos Jõuluvana ja Päkapikuga suusabaasis. Aga see suhe on ju ka ikkagi sarnane.

Mul täna eriti mõte ei liigu väga ilusti ja mingi selline imelik tühi tunne on peal/sees.

Ma nägin täna öösel unes, et ma minestasin ära. Jõle imelik tunne oli. Kõigepealt hakkas pea ringi käima ja seejärel kukkusin pikali, samas hoides ikkagi silmi lahti. Kui minestusest ärkasin, siis magasin ikka veel. Mul on varem ka nii juhtunud. Korra nägin unes, et mul on kartuli puder moka all. Tõmbasin selle siis keelega ära ja hakkasin närima. Tegelikult olin ma kogemata jäänud tupsuga magama ja seda ma siis hakkasingi närima. Ei soovita-vastik. 

"Minevik ei hüüa tulles" - seda lauset tuleb praegu söögi alla ja söögi peale. Aga kui minevik jääb meist lõpuks ilusti maha, siis kas tema kaja on kuulda? Kui oskakski nii, et mingisugused ammused meenutused ja jäljed saaks lihtsalt peast ära kustutada, siis ma oleks happy puppy. Nuh, ma ei mõtle rattaga sõitmist, sest praegu seda uuesti õppida oleks arvatavasti vägagi valus ja ju oleks teistel inimestel ka imelik vaadata, kui 20ne aastane noormees sõidab abiratastega. Ma mõtlen mingisuguseid tundeid/inimesi/mõtteid, öeldud/ütlemata lauseid, joodud/joomata veine ja tehtud/tegemata tegusid. Ooh ma oleks vist veel õnnelikum, kui praegu, aga ka praegu on kõik lihtsalt suurepärane. Ja siinkohal ma tervitaksingi suusabaasi tegelasi, kes arvatavasti praegusel hetkel juba armsalt kolmekesi teineteise kaisus magavad.

Kui me niisama passime siis me ei tee mitte midagi

Ja tõsi ta on.  Neid päevi on olnud hullult palju. Siis heidetakse ette, et me mõlutame oma elu maha. Aga ega ikka päris nii ei ole ka. Mina mõtlen, et see on siis aeg minu enda jaoks. Ma vabandan ennast välja. See on umbes sama, kui Teet (nimi muudetud) läheb raamatukokku õppima ja mängib seal hoopis NBA-d. Aga ta oli ju raamatukogus ja järelikult õppis.

Eile oli pisike pidu. Tegelikult üleeile ka ja siis ma ei jõudnud pärast otse koju. Käisin ühte korterit sisustamas. Eks piduse peaga tulevad ikka parimad mõtted.

Aaaa. Ma sain teada, mis toimub Päkapiku ja Jõuluvanaga. Põhimõtteliselt on neil suusabaasis tantsupidu, mis toimub seal igal õhtul.

Ma ikka vaatan ja imestan, et mis toimub. Näiteks lehmad - saavad hommikul oma lüpsi ära ja siis kuulavad terve ülejäänud päeva Vikerraadiot. Kui põnev elu. Aga samas nad ei tülitse üldse omavahel. Ega neile ei ole oluline see, keda enne lüpstakse ja keda hiljem. Huvitav, mida lehmad üldse tunnevad, kui neid lüpstakse? Kas see on midagi sarnast sellele, mida tunneb mees pärast naisega müramist? Huvitav kas lehmale meeldib rohkem, kui teda lüpsab Farmi-Gabriel või tädi Milvi?Ei kujuta ette ja samas, kui mul oleks võimalus üheks päevaks mingi loomaga kehad ära vahetada, siis lehm ma küll ei tahaks olla.

Kui võtaks lemmiklooma, siis kelle? Kass on äge. Mulle kassid meeldivad, aga paljudele mitte. Väike koer oleks ka vahva, aga samas teda korteris hoida, siis see on minu arvates looma piinamine. Hamstrid mulle ei meeldi ja ei jäägi nagu miskit üle. Või samas - tuleks võib-olla võtta hoopis kilpkonn. Siuke pisikene. Lähen näiteks reedel koju ja panen ta oma magamistuppa kõige tagumisse otsa. Kui pühapäeval tagasi tulen, siis on ta jõudnud täpselt ukse juurde mulle vastu. Ja samas on tal olnud koguaeg huvitav, sest ta ju ootas mind ja teadis, et ma lõpuks tulen. Ja siis terve ülejäänud nädala proovib ta magamistuppa tagasi jõuda. Nüüd ma kujutan ette seda, kuidas ta näiteks tahaks mulle kaissu ronida öösel. Huvitav, milline näeb välja hüppav kilpkonn? Ma arvan, et naljakas. Haistale just kingiti kilpkonn sünnipäevaks. Nüüd, kui talle helistada, siis ta enam välja ei tule, sest ta vaatab oma uue sõbraga koos telekat ja joob õlut. Edu talle. Milline beibmagnet see kilpkonn veel on, seda ei kujuta vist keegi ette. Nad hakkavad kindlasti koos väljas käima. Teevad reedeõhtuse klubituuri. Siis lähevad restorani sööma. Vähemalt on kaine rool koguaeg varnast võtta. Ühesõnaga: Haista, palju õnne sünnipäevaks ja õnne ka Su uues armastuses.

miks?

Minu arvates on see hullumööda hea küsimus. Näiteks, miks maitseb mõnele hallitusjuust, aga mõnele teisele jälle mitte? Ma ei mõista üldse, miks peaks keegi kulutama raha, et osta hallitusjuustu-märksa lihtsam oleks ju nii, et ostad poest vana hea Atleet juustu, võtad ta kilest välja ja paned aknalaua peale umbes paariks kuuks...siis tuleb isu ja söödki oma hallitsujuustu. Siin peab nüüd muidugi arvestama ka sellega, et see võib hakata haisema, aga kui ikka hallitusjuustu isu on nii suur, siis küll me selle välja kannatame. Nonii juust ongi lõpuks läinud hallitama, aga kas ikka on julgust, et seda süüa? Mine tea, mis bakterid ja muud loomad seal peal juba on, aga samas juba on ju paar kuud seda haisu seeditud ja nüüd peab ka töö vilju maitsema. Juhhuuu-omaenda hallitusjuust...mis nüüd veel üle-kutsuks kena tüdruku külla ja teeks temaga kerge veiniõhtu. Lisaks pakuks juurde omaenda valmistatud hallitusjuustu. Huvitav, mis ta Sinust arvaks? Ja kas ta veedaks terve ülejäänud õhtu vannitoas või jookseks kohe koju minema või hoopis poeks hoopis koos Sinuga ühe teki alla. See ei oleks kindlasti seepärast, et Sa talle hirmsasti meeldid, vaid ma arvan, et pigem on tal sellised külmavärinad ja ta pea käib nõnda ringi, et ta ei suudagi ennast liigutada. Minu soovitus oleks jääda siiski viinamarjade juurde.:)

Ma käisin täna hommikul Jegoriga ujumas. Muidu tore poiss, aga ujub jõle aeglaselt.

Jälle tekib küsimus, miks? Sest ta kardab pead vee alla panna, aga sellest ei tohi kellelegi rääkida!

Miks on Tartus keset Raekoja platsi jõulupuu kõrval mingi must lund meenutav ollusk? Et väikesed vene lapsed saaksid pärast kooli seal otsas ronida ja teineteisele p*d*r ja u*o* karjuda? Ma ei usu. Ma arvan, et ka sellel on mingisugune sügavam tagamõte ja arvatavasti ei olnud linnaisadel lihtsalt selle lumega muud miskit teha, kui see viia linna südamesse ja teha lastele kelgumägi, sest Tartus ju mägesid pole.

Ma üritan ja üritan saada aru Jõuluvana ja Päkapiku suhtest, aga veel ei õnnestu. Ma ei ole veel kumbagi näinud ka. Valetan. Ja valetada pole ilus. Ma nägin Jõuluvana ühes kohvi reklaamis, kui poiss pani kohvi lõhna purki ja tegi selle rõdul lahti ja jõulumees kohe kimas oma saaniga tema juurde. Mõelge, kas Tartuga tehti ka nii, et pandi kõik head mõtted ühte purki ja siis toodi see purk  Tartusse, tehti siin lahti, ja järsku oligi: "Tartu-heade mõtete linn".

1. detsember

Ma olen olnud absoluutselt terve päeva voodis. No seda annab seletada sellega, et ma olen juba veidike üle poole tunni üleval olnud. Väljas on nii pime ka, et ega samas ei tahagi ennast üles ajada. 

Täna on ju ikkagi 1. detsember ja päkapikud hakkavad käima nendel, kes on olnud head lapsed. Mina vist olin isegi paar päeva tagasi päris hea laps, kui käisin lastekodu lastega pärnus ujumas. See oli jummalast äge. Minu sõber oli viie aastane Henry. Hästi tore poiss ja hästi südamlik ning abivalmis. Miks ta lastekodus siis olema peab? Pole õrna aimugi ja vaevalt, et tal endalgi on. Ahjaa mu mõte jäi pooleli seal, et täna on 1. dets. ja päkapikud käivad. Mul käiski, aga kuna ma olen harjunud üksi elama, siis ma ehmatasin hullult ära, et keegi krabistab ja pauhti olid silmad lahti ja ma arvasin, et mingi härra pätt on mulle külla tulnud. Aga ei olnud - hoopis paps oli mul siin.

Mis veel? Ahjaa..ma käisin paari sõbra ja tuttavaga möödunud nädalal lennuõnnetuse katastroofis kannatanud mängimas. See oli mingisugune õppus, et saada teada, kas meie päästemeeskonnad saavad hakkama, kui lennuk kukub alla. Nad ise olid väga rahul ja ütlesid, et leidsid õnnetuskoha üles kümne minutiga...No ma ei tea. Ma passisin seal lennukis küll julgelt üle tunni enne, kui esimesi vilkureid nägin. Aga ju ma siis olin lennuki tagaotsas ka. Mis sai edasi päästjad karjusid meie peale-me karjusime vastu. Siis saadeti meid lennukist välja ja pandi lumele istuma.Mõni pandi lume peale pikali ja sinna me jäimegi. Ja siis karjusime edasi ja oi, kuidas me neid närvi ajasime. Kohe hea tunne oli:) lõpuks päästeti meid siiski ära. Stsenaariumi järgi pidi olema 2 surnut, aga kokkuvõttes tekkis neid tänu heale päästeteenistuse tööle 5-6 tükki. Edasi Eesti päästejõud:D

Eks ta nüüd olegi paista, mis meile edasi toob see detsembrikuu ja ma usun, et huumorit on siin veel saamas korralikult ja kindlasti ma uurin ka Jõuluvana ja Päkapiku tõelise suhte välja, et kes nad siis teineteisele tegelikult on...