Mul täna eriti mõte ei liigu väga ilusti ja mingi selline imelik tühi tunne on peal/sees.
Ma nägin täna öösel unes, et ma minestasin ära. Jõle imelik tunne oli. Kõigepealt hakkas pea ringi käima ja seejärel kukkusin pikali, samas hoides ikkagi silmi lahti. Kui minestusest ärkasin, siis magasin ikka veel. Mul on varem ka nii juhtunud. Korra nägin unes, et mul on kartuli puder moka all. Tõmbasin selle siis keelega ära ja hakkasin närima. Tegelikult olin ma kogemata jäänud tupsuga magama ja seda ma siis hakkasingi närima. Ei soovita-vastik.
"Minevik ei hüüa tulles" - seda lauset tuleb praegu söögi alla ja söögi peale. Aga kui minevik jääb meist lõpuks ilusti maha, siis kas tema kaja on kuulda? Kui oskakski nii, et mingisugused ammused meenutused ja jäljed saaks lihtsalt peast ära kustutada, siis ma oleks happy puppy. Nuh, ma ei mõtle rattaga sõitmist, sest praegu seda uuesti õppida oleks arvatavasti vägagi valus ja ju oleks teistel inimestel ka imelik vaadata, kui 20ne aastane noormees sõidab abiratastega. Ma mõtlen mingisuguseid tundeid/inimesi/mõtteid, öeldud/ütlemata lauseid, joodud/joomata veine ja tehtud/tegemata tegusid. Ooh ma oleks vist veel õnnelikum, kui praegu, aga ka praegu on kõik lihtsalt suurepärane. Ja siinkohal ma tervitaksingi suusabaasi tegelasi, kes arvatavasti praegusel hetkel juba armsalt kolmekesi teineteise kaisus magavad.
3 comments:
Kui me ei mäletaks täna minevikku, teeksime ju samu vigu ikka ja uuesti, nii et ma usun, et see on ainult hea. :)
rõõm lugeda, et kõik on hästi :)
Post a Comment