Mis meil siin Tartus on peale Pirogovi platsi, Tartu Ülikooli, Aura Veekeskuse, Tartu Ülikooli Raamatukogu(kodu) ja ja rohkem ei tulegi midagi meelde. Ai tuleb küll: Tartu Kaubamaja, Selver(Neid on kusjuures mitu), Rimi(1), Konsum(Neid on ka mitu), R-Kiosk(Neid on kohe mitu-mitu).
Ja mis on Tallinnas: Viru Keskus, Tallinna Kaubamaja, Järve Keskus, RocAlMare, Sikupilli jnejne. Kuid kuhu ma tahan selle jutuga jõuda. Seoses korvpalli finaaliga on tekkinud jälle päevakorda, et Tartu on maakoht. Ärge tulge mulle nalja tegema, kallid tallinnlased on mu esmane mõte, sest tõesti on ju Tartu südames juba märksa suurem kui Tallinn. Tartus on sellised keskused, et ise ka ei usu. Nimelt asub siin suurepärases linnas Raatuse Ärikeskus, mis nagu nimigi ütleb on tõeline ärikeskus. Seal sees asub Comarket, üks kella- ja üks tehnikapood. Lähedal on kaks pangaautomaati ja ka mõlemad sissepääsud on alati avatud, et ühesõnaga tõeline ärikeskus. Tallinnas midagi sellist juba naljalt ei leia, sest Raatuse ärikeskuses on teine korrus ka veel, kus ei ole vist mitte midagi.
Samas vabandan, sest ühe näite põhjal ei saa ju veel lõputuid järeldusi teha. No ärgem siis tehkem. Tartus on Kaubahall. Tõsi KAUBAHALL, see on ju koht, kus on kaupa täiesti jalaga segada. Seal on ka Comarket ja ka üks kellapood. Midagi oli veel, aga ma täpselt ei mäleta, mis see olla võis. No ilmselgelt nime järgi võib öelda, et Kaubamaja kahvatub nende kohtadega võrreldes täiesti. Ta on ju kõigest maja ja tegelikult isegi kõigest kandiline maja. Ta ei suuda ärikeskuse ega kaubahalli vastu saadagi. Ta kahvatub ja järgmine, kelle masu pintslisse pistab on Kaubamaja.
Ma ei tea, palju on mõtet pingutada, kui tekib tunne, et sõprus on ühepoolne? Võiks ju edasi jalutada ja ära unustada. See on umbes nii nagu jalutad mööda tänavat ja tuleb vastu eluhammasrataste vahele jäänud mees. Teretab Sind, tahab paar sõna juttu rääkida ja küsida paari krooni bussipileti raha, ühe suitsu, vahetada paar sõna ja seejärel edasi liikuda. Mida teeme enamjaolt meie? Ei tee temast väljagi, ütleme, et meil on kiire, ära sega. Mina isiklikult kasutasin üks hetk sõnu: "mul on sitt päev, ära tüüta." Sellise ühepoolse sõprusega võib olla täiesti samasugune tunne nagu bomžil, üritad ja üritad sõber olla, aga saad vastu ainult: ei, jaa, midagi, tsau, hästi, tore, ei, ei, ei. Võib-olla ma seepärast nüüd annangi neile mõnikord mõne suitsu või paar krooni, et nad ennast nii üksikuna ei tunneks. Ja seepeale ütles üks nendest, et mägi mäe juurde ei tule kunagi, inimene aga inimese juurde küll.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment